Keskkonnaagentuuri projektid ELME ja ELME2 on aastate jooksul kaardistanud Eesti maismaa loodushüved ehk ökosüsteemiteenused, mis toetavad inimeste heaolu ja majandust. Üle 60 teadlase ja eksperdi koostöös loodud kaardid ning hinnangud aitavad esmakordselt näidata looduse pakutavaid hüvesid ka majanduslikus vaates, võimaldades kohalikel omavalitsustel, maaomanikel ja arendajatel teha teadlikumaid ruumiotsuseid ning hinnata paremini, milline on looduse hoidmise või kahjustamise tegelik mõju ühiskonnale ja majandusele.
Blogi
Avaldasime Keskkonnaportaalis uue mõõdikupõhise vaate, mis võimaldab jälgida keskkonnahoidliku arengu terviklikku edenemist Eestis. Seekord vaatasime lähemalt elurikkuse ja maakasutuse valdkonda, mis tugineb ökosüsteemide, liikide, maakasutuse ning vete seisundit kirjeldavatele mõõdikutele.
Aprill pakkus Eestis üsna tüüpilist kevadilma: õhutemperatuur oli normilähedane, päikest oli palju, kuid sademeid vähe.
Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2025/2026. aasta merejäähooaeg Eestis erakordselt aktiivne, tuues ulatusliku jääkatte Läänemere idaossa ning keerulised jääolud Eesti vetes. Talve jooksul töötas Eesti vetes kolm jäämurdjat ning üle seitsme aasta avati taas ametlikud jääteed mandri ja saarte vahel. Jäähooaeg kestis detsembri lõpust aprilli keskpaigani ning selle kulgu aitasid kaardistada nii vaatlejad üle Eesti kui ka ILM+ rakenduse kaudu laekunud ligi 2800 jäävaatlust.
Ilusat Maa päeva! Tänase päeva eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Usume, et me kõik elame ja tegutseme iga päev nii, et oma kodu ja ümbritsevat keskkonda hoida, meie väärtuspõhise valiku kõige selgem peegel on aga andmed. Selles valguses vaatame otsa värsketele Eesti õhusaasteainete heitkoguste trendidele.
Juba neljandat aastat vaatlesid vabatahtlikud nahkhiiresõbrad oma kodukeldrites talvituvaid nahkhiiri. Võtame tulemused kokku tänases blogiloos. Loe lähemalt, millises maakonnas olid kõige agaramad vaatlejad ning milliseid liike märgati.
XXI Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval, 18. aprillil, kui ca 2 800 veespordihuvilist paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude kui ka ilmateatega ning jagame väärtuslikku seireinfot!
Kui meie eelmine blogipostitus rääkis sellest, kuidas netojuurdekasvu ja raie tasakaal on vaid üks jätkusuutlikku metsamajandust kirjeldav näitaja ning et selle mõistmiseks tuleks seda vaadelda pikaajalises vaates, siis tänases sissekandes selgitame, mida tähendab jätkusuutlik raiemaht?
Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu/puiduvarumist ning nende suhet. Euroopa ministrite metsakaitse protsess "Euroopa metsad" (Forest Europe) avaldas Euroopa metsade seisundi ülevaate (State of the Europe’s Forests 2025) ja Eurostat tuli välja metsa arvepidamise (EFA) andmestiku põhjal uudisega 2023. aasta netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe kohta. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.