Inimene oskab kõike ikka enda mätta otsast paremini vaadata. Nii ka loodusele mõeldes. Looduse iseväärtus ehk käsitlus, et loodus on väärtuslik iseenesest kõnetab või mitte, aga kui mängu sisenevad majanduslikud huvid, seab iseväärtuse abstraktsus paratamatult piirid looduse iseväärtusega arvestamisel. Teisisõnu, kuna iseväärtus pole kergesti mõõdetav ega rahasse pandav, jääb see tihti majanduslike kaalutluste kõrval nõrgemasse positsiooni, seetõttu arvestatakse loodusega vähem või piiratult. Mõeldes loodusest kui süsteemist, mis pakub loodushüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid, avaneb inimkeskne vaade loodusele, mis esitab küsimuse: „Mida mina siit saan?“.
Seletame lahti: loodushüved on ökosüsteemi toimimisel tekkivad inimkonna heaolu ning elukeskkonna säilimist toetavad väärtused. Näiteks metsa võime vett ja õhku puhastada ning marju ja seeni kasvatada ning soo omadus turbakihis veevoogude hulka reguleerida. Põlluäärsed niiduribad aga pakuvad elupaiku põllukahjuritest toituvatele loomadele ja vähendavad sellega pestitsiidide kasutamist. Loodushüvede kontseptsioon aitab seega loodust ja selle pakutavaid hüvesid paremini mõista ning esile tuua rolli inimese heaolus. Nende arvestamine majandusmudelites näitab selgemalt, miks looduse hoidmine on oluline ja millised on riskid, kui neist hüvedest peaksime ilma jääma.
Keskkonnaagentuuri elurikkuse ja looduse hüvede hindamise projektides ELME ja ELME2 kaardistasid üle 60 tippteadlase ja eksperdi kuue aasta jooksul Eesti maismaal asuvaid loodushüvesid. Kirjeldatud said nii hüvede biofüüsikalised näitajad kui ka võimalusel nende majanduslik väärtus. Tehniliselt nõudis iga hüve kaardistus ja visualiseering ekspertrühmadelt palju tööd. Kõikide loodushüvede hindamiseks loodi esmalt detailne, 5x5m piksli suurusega rasterandmestik (ruudustikuks jagatud kaart, kus iga väike ruut ehk piksel sisaldab mingit väärtust), kus kaardistati 62 erinevat ökosüsteemi ja nende ökoloogiline seisund ning sidusus.
Ühe näitena võtame luubi alla loodusliku bioloogilise tõrje kaardi. See on põllumajandustootjatele oluline hüve, mis seisneb kahjurite arvukuse vähendamises nende looduslike vaenlaste abil. Esmalt loodi hüve kaardistamiseks põldude ökoloogilise seisundi kiht, mis kirjeldab haritava maa võimet pakkuda looduslikku kahjuritõrjet. Selleks kasutati maastikuelemente (puuderibasid, põllusaari, veekogusid, kiviaedu), põldudega piirnevaid alasid, viljelusviisi (mahe/tava) jm, mis on ajas püsivamad ega sõltu põllul kasvatatavast kultuurist. Tulemuseks saadi ruumiline kaart, mis näitab, kus on bioloogilise tõrje potentsiaal suurem või väiksem.
Seejärel tuletati eelneva kihi põhjal loodushüve rahaline väärtus talirapsi näitel. Kahjuritõrje potentsiaalseks kuluks hektari kohta rapsipõllul arvestati 98,02 eurot. Vastavalt maastikuelementide mõjualade katvusele ja loodusliku kahjuritõrje potentsiaalile arvestati kulude vähenemist hektari kohta. Külvikorras olevatel põldudel, millel maastikuelementide mõjualade katvus jäi alla 40%, loodusliku kahjuritõrje potentsiaali ei arvestatud, seega kulu ei vähenenud ja jäi 98,02 eurot/ha. Alloleval kaardil on mustaga tähistatud põllud, kus maastikuelementide mõjualade katvus on üle 50% ja kulutused kahjuritõrjele hektari kohta on üle kahe korra väiksemad võrreldes põldudega, kus maastikuelementide mõjualade katvus on väiksem.
Kaardil on kujutatud kahjuritõrje potentsiaalset kulu (eurot/ha) ja kahjuritõrje vajaduse vähenemist (%) talirapsi põldudel sõltuvalt maastikuelementide mõjualade katvusest ja põldude seisundiklassidest.
Küll aga tuleb silmas pidada, et ühe loodushüve kaardistamine ei paku tervikpilti. Pestitsiidide kasutamata jätmisel on lisaks taimekaitsevahendite ja sellega seotud masinatööde ärahoitud kulule ka muud otsesed positiivsed mõjud, nagu näiteks elurikkuse säilimine ja/või suurenemine, veekogude (allikad, põhjavesi, tiigid, ojad, jõed ja järved) ja mulla saastumise ära hoidmine, keskkonnasaaste ära hoidmine, vähenenud kulutused pestitsiidide tootmisele, pestitsiidijääkidest vaba toit jne, mille otsest rahalist suurust on keeruline arvestada.
Loodushüvede teemaleht ja kaardid võimaldavad teha kohalikel omavalitsustel ja kinnisvaraarendajatel kaalutletud ruumiotsuseid, eelistades arendusteks piirkondi, kus loodushüvede kogupakkumine on madalam. See omakorda aitab hoida riigis väärtuslikumaid looduspiirkondi ning nende terviklikkust. Enne tegutsemist saab hinnata, kas planeeritav majanduslik kasu on suurem kui loodusele tekitatav kahju ja sellega kaasnev ökosüsteemiteenuste kadu.
Loodushüvede kaardistamise metoodika on Keskkonnaagentuuris pidevas arendamises ning tegeleme ka andmete uuendamise automatiseerimisega. Uuri põhjalikumalt loodushüvede teemalehelt Keskkonnaportaalist: Loodushüved | Keskkonnaportaal ning tutvu kaartidega kaardiloos: ELME2 kaardikihtide kataloog.
Kaardil on kujutatud Lahemaa rahvuspargi elupaikade säilitamine looduslikele liikidele. Enim elupaiku pakuvad sidusad ja heas ökoloogilises seisus kooslused, mis on kaardil eristatavad tumedama värvusega või suurema indeksi väärtusega.
Autor: Keskkonnaagentuuri ökosüsteemiteenuste juhtivspetsialist Hanna Kaarin Hermlin
