Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad meil mõista looduses toimuvat.
Hilissügisel, kohe peale lehtede langemist ulukite seiramiseks paigaldatud rajakaamerad (REM metoodikal põhinev seire) on nüüdseks kokku kogutud. Vaatame üle, kes Keskkonnaagentuuri rajakaamerate ette jäid ning milliseid haruldusi kaamerasilm salvestas. Kaamerad olid üleval Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel, kokku kaheksal erineval seirealal. Kui kevadeti toimub seire üle terve Eesti, siis Lääne-Eesti suurematel saartel teeme seiret lisaks ka sügiseti, et saada täpsemat infot sealsete suurte sõraliste populatsioonide kohta.
Kaamerad olid üleval 35 päeva ning jäädvustasid selle ajaga ligi 33 000 pilti. Erinevaid vaatlusjuhtumeid registreeriti umbes 2 300 ning isendivaatlusi oli kokku pea 3 000.
Piirkonna üldiseks eripäraks on suur sõraliste ning väike kiskjate esinemine. Nii jäi ka sellel korral kaamera ette kõige enam metskitsi (kolmandale pildile on jäänud ka üks ükssarvik), neile järgnesid punahirved ning metssead.
Hirvepull oma uhke trofeega
Hirvepull
Ühe sarvega metskits
Põtru tabati pildile eelnevaist tunduvalt vähem. Väiksematest ulukitest jäädvustasid kaamerad enim rebast, mäkra, nugist ja kährikut. Kõige harvem jäid kaamera ette jänesed ja oravad.
Metsnugis
Kährik
Põnevust pakuvad saartel alati suurkiskjad, keda võrreldes Mandri-Eestiga on seal väga vähe… kuid mitte päris null. Karude toimetamised saartel on ebaregulaarsed ning aeg-ajalt satub neid nii Hiiumaal kui Saaremaal ka jahimeeste kaameratesse. Meie seirekaameratesse saartel karu veel jäänud pole, ehkki vähemalt Saaremaal üks mõmmik teadaolevalt sel sügisel kindlasti tegutses. Ilvesega on lood stabiilsemad ning neid leidub nii Saaremaal kui Hiiumaal. Kui pidada arvet, siis näib, et ilveste osas läheb saarlaste kurvastuseks hiidlastel veidi paremini. Seis on siiski suhteliselt tasavägine. Kui varasemalt on ilveseid jäänud mõlemal saarel pildile, siis sellel sügisel teda tabada ei õnnestunud. Viimast ei saa aga öelda hundi kohta ning selles kategoorias läheb võit Saaremaale, kus möödunud kuul jäi meie seirekaamerate ette kaks üksikut hunti.
Hunt
Lisaks ulukitele jäädvustavad rajakaamerad ka usinasti tiivulisi loomi. Ehkki kevadeti on lindude maailm kirjum, jäid ka nüüd pildile näiteks rasva- ja sinitihane, harakas, pasknäär, hallvares, mänsak, hiireviu, metskurvits ja kodukakk. Neist enim näeb kaamera ees toitu otsivaid rasvatihaseid. Kui kaamera satub olema kodukaku territooriumil, siis kohtab ka teda piltidel sageli. Sooja sügise tõttu tabas üks kaamera seekord pildile ka ühe nahkhiire.
Nahkhiir
Kodukakk
Sügisese seire suurimateks üllatajateks olid seekord kaksikutest „bambid“. Mais−juunis sündivate hirvevasikate karvastik muutub tavaliselt juba mõne kuuga ühtlaseks pruunikashalliks. Meie kaamera ette jäid aga eakaaslastega võrreldes kasvult märksa väiksemad ja karvastikus endiselt täheldatavate täppidega vasikad novembrikuu alguses, mis viitab sellele, et ema on nende ilmaletoomisega hiljapeale jäänud. Kuna tegemist on kaksikutega, mida punahirve puhul tuleb pigem harva ette (tavaliselt üks vasikas), siis on tõenäoliselt ka nende areng esimestel elukuudel eakaaslastega võrreldes veidi aeglasem olnud. Siinkohal tuleb vaid loota, et hirveemal õnnestub talvistes tingimustes poegadele piisavalt toitu ja turvalisust pakkuda.
Kaks hilist hirvevasikat
Keskkonnaagentuur teeb keskkonnaseiret selleks, et tagada usaldusväärne ja ajakohane teadmine Eesti looduse seisundist ja muutustest. Seireandmed on aluseks teaduspõhistele otsustele, aitavad ennetada riske ning toetavad nii riigi keskkonnapoliitika kujundamist.
Blogi autor: Karl Jakob Toplaan.
