Jäätmetekke vähendamise kõrval on väga oluline, et võimalikult suur osa tekkinud jäätmetest ringlusse jõuaks. Mida paremini jäätmeid liigiti kogutakse ja taaskasutatakse, seda vähem on vaja uut toorainet ning seda väiksemaks jääb ka prügilatesse või põletusse suunatud jäätmete kogus. 2023. aasta andmetel läks meil kaduma 57% olmejäätmetes sisalduvast ressursist (liigiti kogumise määr 43%), mida on liiga palju. Kõige enam on segaolmejäätmete hulgas erimaterjalist pakendeid (38%).
Jäätmete kogumise korraldamine on kohalikele omavalitsustele oluline väljakutse, sest tuleb leida toimiv tasakaal saavutatava tulemuse, elanike mugavuse ja selleks tehtava töö ning investeeringute vahel:
- Pakendijäätmete konteinerite arvu suurendamine kohtkogumisel
Võimalus on paigutada iga hoone juurde lisaks segaolme- ja biojäätmete konteineritele ka kolm pakendijäätmete konteinerit. See tähendaks aga rohkem prügiveoringe. Samas ei pruugi veo maht oluliselt suureneda, sest rohkemate konteinerite vahel jaotuvad jäätmed ühtlasemalt ning segaolmejäätmete konteinerit tuleb harvem tühjendada. Täpne mõju sõltub piirkonna asustustihedusest ja hoonete paiknemisest.
- Avalikud kogumispunktid
Kõik elanikud ei soovi, et maja ees oleks viis konteinerit ning eelistavad isiklike konteinerite asemel avalikke kogumispunkte. Lisaks ei ole igas majapidamises mõistlik kõiki konteinereid omada – kui konteiner täitub väga aeglaselt, halveneb seal seisvate jäätmete kvaliteet.
- Mõju ja kulude tasakaal
Analüüsimata tehtav valik jäätmekorralduses võib anda liiga väikse positiivse mõju, et tekib küsimus: kas see on pingutust ja lisakulusid väärt?
Keskkonnaagentuuri arendatud jäätmete majandamise mudel toetab jäätmereformi elluviimist ning on oluline tööriist kohalikele omavalitsustele, et leida tõhusad lahendused optimaalse jäätmekorralduse planeerimiseks omavalitsuse territooriumil (Joonis 1).
Joonis 1. Jäätmete majandamise mudeli kuvatõmmis.
Tegu on töövahendiga kohalike omavalitsuste spetsialistidele, mis aitab hinnata, kui suur osa jäätmetest on võimalik liigiti koguda erinevaid kogumislahendusi kasutades.
Mudeli aluseks jäätmevoogude tekkekoguste ja kogumislahenduste asukohtade modelleerimisel on Ehitisregistri, Maa-ameti aadressiandmete ja Eesti Topograafia Andmekogu hoonete andmed. Sealjuures iga majapidamise jäätmeteke arvutatakse keskmise inimese jäätmetekke ja omavalitsuse keskmise leibkonna suuruse alusel.
Jäätmete majandamise mudel arvestab ka elanike valmisolekut ja eelistusi.
2024. aasta juulis viidi Keskkonnaagentuuri tellimusel läbi turu-uuring liigiti kogumise valmisoleku hindamiseks erinevates asulatüüpides. Uuringust selgus, et tervelt 89% elanikest on nõus pakendeid isiklikku konteinerisse liigiti koguma. Ravimeid ja ohtlikke jäätmeid sorteeriks vastavalt 75% ja 81% elanikest.
Avalike konteinerite kasutamine sõltub aga uuringutulemuste alusel oluliselt konteineri asukoha kaugusest. Inimestelt küsiti, kas nad oleksid valmis jäätmeid liigiti koguma siis, kui konteiner on 100, 250, 500 või 1000 meetri kaugusel. Selgus, et näiteks linnade kortermajade elanikest oleks 100 meetri kaugusel asuvasse konteinerisse nõus jäätmeid viima 66% vastanutest, kuid 1000 meetri puhul ainult 9% (Joonis 2).
Need andmed on oluliseks aluseks, hindamaks kui suur osakaal jäätmetest oleks reaalselt võimalik liigiti kokku koguda, kui teha inimestele kogumine lihtsamaks. Lisaks arvutab mudel igale hoonele välja ka sobivaimad konteinerite suurused ja prügiveo sagedused (Joonis 3).
Joonis 2. Kortermajas elavate inimeste valmidus jäätmeid liigiti koguda erinevate konteinerite kauguste korral.
Joonis 3. Soovituslikud konteinerite suurused ja veosagedused.
Mudel pakub optimaalsed asukohad avalikele konteineritele. Näiteks all esitatud joonisel tähistavad sinised täpid avalike konteinerite optimaalseid asukohti Türi linnas, kui konteinerid asuvad inimesest maksimaalselt 250 m kaugusel (Joonis 4) .
Joonis 4. Avalike konteinerite optimaalsed asukohad Türi linnas, kui konteinerid asuvad inimestest maksimaalselt 250 m kaugusel.
Jäätmete majandamise mudel aitab kohalikel omavalitsustel teha teadlikke otsuseid, mis on ühtaegu keskkonnasõbralikumad, kulutõhusamad ja elanikele mugavamad. Mõistlikult korraldatud jäätmekäitlus ei aita mitte ainult vähendada prügi hulka, vaid muudab kogu elukeskkonna puhtamaks ja jätkusuutlikumaks.
Tutvu Keskkonnaagentuuri jäätmete majandamise mudeliga siin: https://jaatmehaldus.envir.ee/
Projekt teostatakse Kliimaministri käskkirja 29.12.2023 nr 1-2/23/555 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks" alusel.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Lust.
