Energeetikas, sh taastuvenergias, lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas Energiamajanduse arengukavas aastani 2030. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid (Tableau lahendusel visualiseeritud töölaud).
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud. Töös on mitmeid eri- ja detailplaneeringuid, samuti üldplaneeringuid, mis kavandavad tuuleenergiat laiemalt. Nende potentsiaalne koguvõimsus võib ulatuda kuni 3521 MW-ni. Kehtestatud planeeringute koguvõimsus on hinnanguliselt 323 MW. Kehtestamise suunas liikuvad planeeringud võivad lisada kuni 448 MW.
Käesolevas ülevaates on tuuleenergiaga seotud planeeringud jaotatud kolme kategooriasse, et paremini prognoosida nende realiseerumise tõenäosust ja lähiaastatel lisanduvat tootmisvõimsust. Selline jaotus võimaldab selgemalt hinnata, millised projektid on elluviimisele lähemal ning millised vajavad veel märkimisväärset eeltööd ja arendust. Senine praktika näitab, et planeeringutes võivad esialgsed võimsuse hinnangud planeeringu edenedes väga suures mahus muutuda. Mida kaugemale edenenud planeering, seda kindlamalt saab ka lõplikku võimsust hinnata.
Kehtestatud planeeringud
Hetkel on kehtivad Lääneranna valla osaliselt kehtestatud eriplaneering (ala 2) (137 MW); Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering (Põlendmaa) (86 MW) ning Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (100 MW). Nende koguvõimsus on hinnanguliselt 323 MW.
Lõppfaasis olevad planeeringud
Kehtestamise suunas liikuvad planeeringud võivad lisada kuni 448 MW. Siia hulka kuuluvad Lääneranna, Tori valla, Lääne-Nigula eriplaneeringud, kus on asukoha eelvaliku otsus ja KSH aruanne vastu võetud ning Põhja-Pärnumaa eriplaneering, kus on I etapi eelnõu ja KSH avalikustatud.
Võrreldes augusti seisuga on võimsuse hinnang kasvanud – peamiselt seepärast, et Lääneranna eriplaneeringu puhul kasutati nüüd ülevaates detailses lahenduses planeeritavate tuulikute arvu alusel arvutatud võimsust, mitte enam pindalapõhist arvestust.
Algfaasis olevad ja koondatud planeeringud
Töös on mitmeid eri- ja detailplaneeringuid, samuti üldplaneeringuid, mis kavandavad tuuleenergiat laiemalt. Nende potentsiaalne koguvõimsus võib ulatuda kuni 3521 MW-ni. Sellest 1851 MW on menetluses detailplaneeringutega. Varasemas etapis olevate eriplaneeringute puhul on kasutatud hinnangulist lisanduvat võimsust, mis tugineb läbiviidud maatoimingutel, mille alusel võib lisanduda 1317 MW ja üldplaneeringus määratud tuulealadelt võib täiendavalt juurde tulla 353 MW.
Varajases etapis on hinnangulised võimsused alati muutumas – tuulikute arv, paiknemine ja alade suurus täpsustuvad keskkonnamõjude hindamiste, tehniliste analüüside ja kogukondliku tagasiside käigus. Seetõttu on need mahud hinnangulised ning realiseerumine võib võtta aastaid.
Viimaste kuude olulisemad arengud
Viimase kolme kuu jooksul on:
- Lõpetatud: Türi, Põltsamaa, Mulgi, Põhja-Sakala (Unakvere), Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud. Novembrikuu seisuga on kokku lõpetatud 8 EP-t.
- Kooskõlastatud: Tõrva valla I EP, Valga valla Herro tuulepargi EP ning Lüganuse valla Evecon & Enery EP I etapi eelnõud koos KSH-ga.
- Avalikustatud: Kehtna valla Hiie taastuvenergiapargi DP eelnõu ja KSH; Lau taastuvenergiapargi DP eelnõu ja KSH on avalikul väljapanekul.
Kust leida detailsemat infot?
Kõigi KOV-ide eriplaneeringute detailne ülevaade (sh menetluse staadium, planeeringualad ja potentsiaalne võimsus) on kättesaadav Keskkonnaportaalis interaktiivses Tableau vaates. Lahendus võimaldab mugavalt sirvida planeeringute andmeid ja filtreerida neid omavalitsuste, piirkondade või planeeringuliikide kaupa.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Autor: Keskkonnaagentuuri analüüside juht Bärbel Vandel
