Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lääne-Euroopat tabanud juunikuise kuumalaine kohta saab lisaks lugeda siit. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Joonis 1. Vasakul: maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad ja äärmused Euroopas vahemikus 17. juuni kuni 2. juuli 2025. Äärmuste kategooriad ("coldest" ehk "külmim" ja "warmest" ehk "kõige soojem") käsitlevad sama 16 kalendripäeva keskmiste õhutemperatuuride äärmusnäitajaid perioodil 1979 – 2024. Ülejäänud kategooriad võrdlevad möödunud kuu keskmisi õhutemperatuure vastavate keskmiste õhutemperatuuride jaotusega võrdlusperioodil 1991 − 2020. Punktiirjoonega on ümbritsetud piirkond Lääne-Euroopas, mille põhjal arvutati aegread parempoolsel joonisel. Paremal: Lääne-Euroopa pinnalähedase õhutemperatuuri keskmiste anomaaliad ehk kõrvalekalded võrdlusperioodi 1991 − 2020 keskmisest iga juunikuu kohta alates 1979. aastast kuni aastani 2025. Lääne-Euroopa all mõeldakse siin piirkonda maismaal 11°W–15°E, 37–55°N. Andmed: ERA5. Joonis: Copernicus Climate Change Service/ECMWF.
Pinnalähedase õhutemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta juuni oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt kolmas. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 16,46 °C, mis on 0,47 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991 – 2020 juunikuu keskmisest.
- Juuni oli 0,20 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast juunikuust 2024. aastal ja 0,06 °C võrra jahedam soojuselt teisest juunikuust aastal 2023.
- Kuu oli 1,30 °C võrra kõrgema temperatuuriga, kui juunikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850 – 1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Juuni oli möödunud 24 kuu seas kolmas, mil maakera pinnalähedane õhutemperatuur oli tööstuseelsest tasemest vähem kui 1,5 °C soojem.*
- Viimase 12 kuu (juuli 2024 – juuni 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991 – 2020 keskmist 0,67 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,55 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 21-kuulist perioodi, mil maakera temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette väikesi erinevusi.
ECMWFi kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi kinnitusel mõjutas erakordne kuumalaine ulatuslikku territooriumit Lääne-Euroopas ja suure kuumastressi käes kannatas enamik piirkonnast. „Seda kuumalainet süvendasid rekordiliselt kõrged mere pinnatemperatuurid Vahemere lääneosas. Soojenevas maailmas muutuvad kuumalained tõenäoliselt palju sagedasemaks, palju intensiivsemaks ja mõjutavad rohkem inimesi kogu Euroopas.“
Joonis 2. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmiste kõrvalekalded pikaajalisest (1991 − 2020) keskmisest ehk anomaaliad (°C) võrdlusperioodi 1850 – 1900 keskmisega võrreldes, alates jaanuar 1940 kuni juunikuuni 2025. Iga aastat kujutab eraldi aegrida. 2025. aastat ja kolme kõige soojemat kalendriaastat on kujutatud värviliselt: 2025. aastat tähistab tumepunane joon, 2024. aastat oranž, 2023. aastat kollane joon. Teisi aastaid kujutavad õhukesed hallid jooned. Andmed: ERA5. Joonis: C3S/ECMWF.
Euroopa ja muud piirkonnad
- Juunis 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 18,46 °C, mis on 1,10 °C võrra kõrgem normperioodi 1991 – 2020 juunikuu keskmisest. Seega oli juuni seni mõõdetutest soojuselt viies.
- Enamik Lääne- ja Kesk-Euroopast koges juunis pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991 − 2020) soojemaid õhutemperatuure. Lääne-Euroopas tervikuna oli juunikuu mõõteajaloo kõige soojem. Keskmine õhutemperatuur Lääne-Euroopas oli 20,49 °C, mis on 2,81 °C võrra soojem võrdlusperioodi 1991 − 2020 keskmisest. See ületas napilt (kõigest 0,06 °C võrra) senist juuni rekordit 2003. aastast (20,43 °C).
- Juuni keskel ja lõpus tabasid Lääne- ja Lõuna-Euroopat kaks ulatuslikku kuumalainet. Enamikus piirkonnast kerkisid tajutavad temperatuurid üle 38 °C, mis vastab „väga tugevale“ kuumastressile. Portugalis oli tajutav temperatuur kohati 48 °C ümbruses, mis tähendab „äärmuslikku“ kuumastressi põhjustavaid olusid. Lisaks saab kuumalainetest lugeda siit.
- Samal ajal oli Eesti keskmine õhutemperatuur juunis 0,8 °C võrra normist madalam. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 16. juunil 25,4 °C (Võrus). Maksimaalsed veetemperatuurid esinesid seiratavates jõgedes 15.−17. juunil. Samas esines mitmes Pärnu piirkonna jões aasta maksimaalne veetemperatuur hoopis maikuus. Oore (Pärnu jõgi) ja Tõlliste (Väike-Emajõgi) juuni kuukeskmine veetemperatuur oli viimase 15 aasta jahedaim (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat ületasid keskmised temperatuurid normi kõige enam Ühendriikides, Põhja-Kanadas, Kesk-Aasias, Ida-Aasias ja Lääne-Antarktises.
- Temperatuurid oli normiga võrreldes madalaimad Lõuna-Ameerika lõunaosas. Argentinas ja Tšiilis valitsesid rekordiliselt jahedad olud. Ka Indias ja Ida-Antarktises olid keskmisest madalamad temperatuurid.
Joonis 3. Vasakul: mere pinnatemperatuuri ööpäeva keskmise kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest (1991 − 2020) ehk anomaalia (°C) 30. juunil 2025, mil kulmineerus mereleitsak Vahemere lääneosas. Punktiirjoon kaardil tähistab piirkonda, mille põhjal arvutati aegread parempoolsel joonisel. Paremal: mere pinnatemperatuuri ööpäeva keskmiste anomaaliad (°C) Vahemere lääneosas (1°W–15°E, 33°N–46°N) alates aastast 1979 kuni 30. juunini 2025. aastal. 2025. aastat tähistab tumepunane joon, 2023. aastat helepunane joon. Kõiki teisi aastaid on kujutatud halli joonega. Andmed: ERA5. Joonis: C3S/ECMWF.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,72 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt kolmas näit ja jääb 0,13 °C võrra madalamaks 2024. aasta juunikuu rekordilisest keskmisest.
- Juunis Vahemere lääneosas kujunenud erakordne mereleitsak tõi kaasa piirkonna kõige kõrgema mere pinnatemperatuuri, mis juunikuus eales mõõdetud (27,0 °C). See on kõrgeim mere ööpäevase pinnatemperatuuri anomaalia (3,7 °C võrra kõrgem pikaajalisest keskmisest 1991 − 2020) mis tahes kuuga võrreldes.
Hüdroloogilised näitajad
- 2025. aasta juunis oli pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991 − 2020) kuivem Lääne- ja Lõuna-Euroopas, enamikus Ühendkuningriigist, paiguti Lõuna-Skandinaavias ja Lääne-Venemaal.
- Vastupidiselt eelnevale oli keskmisest märjem Islandil, Iirimaal, Ühendkuningriigi põhjaosas, Taanis, enamikus Fennoskandiast, Balti riikides, Valgevenes ja kohati Ukrainas ning Venemaal.
- Eestis oli juunikuu keskmine sademete hulk 50% võrra kõrgem pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991− 2020). Kuu keskmisena sadas kõige rohkem Jõhvis (161 mm, norm 84 mm) ja kõige vähem Vilsandil, kus sademeid oli pikaajalise keskmisega võrreldes siiski 30% võrra rohkem. Sademete rohkuselt oli tänavune juuni 1922. aastast alates 7.−8. kohal. Kuu lõpuks ületasid Mandri-Eesti jõgedes veetasemed juba tublisti pikaajalist keskmist (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat valitsesid kuivemad olud enamasti Ühendriikide põhjaosa ja Kanada ulatuslikel aladel, Ida-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Kesk-Aasias, idapoolseimas Hiinas ja Jaapanis, enamikus Austraaliast, Aafrika lõunaosas ja samuti Lõuna-Ameerika lõunaosa suurtel aladel.
- Keskmisest märjem oli Ühendriikide lõunaosas ja Põhja-Mehhikos, Aasia põhja- ja edelaosas, paiguti Hiinas, Põhja-Austraalias ning Brasiilia lõunaosas.
- Juunis langes suhtelise õhuniiskuse keskmine Euroopa maismaa kohal rekordiliselt madalale. See oli 2,7% pikaajalisest keskmisest madalam, väheke madalam senisest rekordist juunis 2022. aastal (-2,3%).
Maailmamere jääkatte näitajad maikuus
- Põhja-Jäämere jääkatte ulatus oli 6% keskmisest väiksem. See on juunikuu kohta teine madalaim näitaja satelliidimõõtmiste 47-aastases andmereas. Kuu teises pooles oli jääkatte ööpäevane ulatus aastaaja kohta püsivalt madalaim.
- Keskmisest madalamad jää kontsentratsioonid esinesid piki Euraasia põhjarannikut (Barentsi, Kara ja Laptevite meredes).
- Antarktika jää ulatus oli 9% keskmisest madalam, mis on seega kolmas madalaim jääkatte ulatus vastava kuu arvestuses.
- Antarktika merejää kontsentratsioonid olid keskmisest madalamad Bellingshauseni meres ja Lõuna-Atlandi idaosas ning keskmised või viimasest kõrgemad ülejäänud ookeanite sektorites.
Eesti juunikuu kokkuvõtet saab lugeda: https://keskkonnaagentuur.ee/node/2338 ja videot vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=uqq-cbsuZ2c
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
