Juba kolmandat aastat kutsus Keskkonnaagentuur inimesi teada andma oma kodukeldrites talvituvatest nahkhiirtest. Vabatahtliku seire projekti eesmärgiks on kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut, hinnates keldrite olulisust talvituspaigana ning tõstes inimeste teadlikkust keldriüürnikest.
Kuigi levinud on arvamus, et nahkhiired talvituvad valdavalt suurtes koobastes, siis tegelikult pakuvad ka paljud meie poolt ehitatud rajatised neile sobivat talvekodu. Nii võime näiteks vabariigi aastapäeva eel keldrisse moosipurki otsima minnes leida mõne karvase tegelase kivide vahel või katusepraos hoidiste üle arvet pidamas. Meie 12-st nahkhiireliigist seitse võivad otsida omale talvituspaika ka meie keldritest, garaažidest või isegi heinaküünist, kui seal on neile sobiv temperatuur ja leidub ohtralt pragusid peitu pugemiseks.
Vabatahtliku seire projekti käigus esitati kokku 104 vaatlust, millest 24 olid nullvaatlused. See tähendab, et vaadeldud kelder on küll talvituspaigaks sobilik, kuid kahjuks ükski nahkhiir seda veel avastanud pole. Kõige tublimad nahkhiirte otsijad olid saarlased, kuid kahjuks võrreldes eelmise aastaga ei tehtud Hiiumaal ega Ida-Viru maakonnas ühtegi vaatlust.
Nahkhiirte talvituspaikade vaatluspunktid maakonniti, number näitab tehtud vaatluste koguarvu.
Enim vaadeldi liikidest põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) 43-l korral, kokku tervelt 106 isendit. Lisaks veel 30-l korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus), 61 isendit ja kolmel korral veelendlast (Myotis daubentonii), 5 isendit. Kolmel korral oli nahkhiireliik jäänud määramata.
Talvituvate nahkhiirte paiknemine maakonniti, number näitab leitud nahkhiirte koguarvu maakonna kohta.
Kokku loendati vabatahtliku seire raames 175 isendit, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Kahest keldrist Saaremaal leiti ühe keldri peale kokku talvitumas tervelt 14 ja Põlvamaal 10 põhja-nahkhiirt.
Pruun-suurkõrvad on meie keldrites ühed tavalisemad talvitujad. Mõnikord võib juhtuda, et magama jäädes hoolikalt tiiva alla pakitud kõrv läheb poole une pealt aga hoopis püsti. Fotode autorid vasakult: Jaanus Remm, Ulrika Jõemägi ja Andrus Kraav.
Sel hooajal märgati rekordarv põhja-nahkhiiri, kes on meie nahkhiirtest kõige levinum liik. Üks tegelane oli ennast sisse seadnud koguni kirikusse. Fotode autorid vasakult: Ivika Puusepp, Eno Paist ja Mai Tuuksam.
Mitmed nahkhiired olid ennast mugavalt sättinud sügavatesse pragudesse, kellest mõnigi välimuse järgi enne magama asumist hea toidu peal olnud. Fotode autor: Karl Jakob Toplaan
Suuremates talvituskohtades tavalist, kuid keldrites haruldasemat talvitujat veelendlast märgati ainult Saaremaal. Foto autor: Karl Jakob Toplaan
Kui Sul jäid sel hooajal magavad nahkhiired kirja panemata, siis ära muretse – talvituvate nahkhiirte vabatahtlik seire toimub kindlasti ka järgmisel hooajal. Samades keldrites tehtud kordusvaatlused aitavad tulevikus hinnata arvukuse trendi ja elupaiga sobivust ning uute talvituspaikade abil on võimalik kaardistada ka nahkhiireliikide levikut.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Rose Bachmann
Kaanepildil pruun-suurkõrvad, autor Ester Valdvee.
