Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostasime koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalse ülevaate (Tableau lahendusel visualiseeritud töölaud).
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võtsime arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kokku pandud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tuginesime Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (jaanuari lõpu seisuga). Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakond viis 2024. aasta aprillis läbi intervjuud tuuleenergeetika arendajatega ajakohastamaks nende 2023. aasta augustikuu hinnangut potentsiaalselt realiseeruvale võimsusele. Käesolevas ülevaates moodustub planeeritav võimsus ainult arendustest, millele arendajad andsid intervjuudes hinnangu "kõrge realiseerumise tõenäosus".
Ülevaade
Keskkonnaagentuuri hinnangul maatoimingutel põhinev hinnanguline tuuleenergeetika võimsus vähenes veebruaris kogutud andmete põhjal 2,63%, andes tulemuseks 2 847 MW. Hinnanguline võimsus on jõudnud planeeritavale võimsusele üsna lähedale, moodustades viimasest 73,4%.
Viimase kolme kuu jooksul on algatatud üks uus eriplaneering – Haljala valla lääneosa hübriidpargi eriplaneering. Saarde vallas on käimas eriplaneering Saarde tuulepargi edasiarenduseks. Vahepeal avalikustati ka Lüganuse valla Alexela-Kiviõli eriplaneeringu lähteseisukohad koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga. Valga valla ja Põhja-Sakala (Unakvere) eriplaneeringu eelnõu ja KSH jõudis avalikustamiseni. Põltsamaa ja Põhja-Pärnumaa viisid oma planeeringutes sisse muudatused. Kokku on hetkel Eestis 30 kohaliku omavalitsuse tuuleenergia eriplaneeringut ning 17 töös olevat tuuleparkide detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamise tulemusena on lähiajal lisanduvate planeeringute koguvõimsus tõusnud 1 859 MW-ni.
Eriplaneeringute I etapi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks. II etapis, mis kujutab endast detailse lahenduse koostamist, on järgmised planeeringud – Pärnu linna ja Tori valla, Lääne-Nigula, Lääneranna ning Tori valla põhjaosa eriplaneering. Pärnu linna ja Tori valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu II etapis välja töötatud detailne lahendus on esitatud volikogule heakskiidu saamiseks.
Tuuleparke on võimalik rajada ka üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks määratud aladele. Sellise lähenemise korral määrab kohalik omavalitsus potentsiaalselt sobilikud alad suure üldistusastmega ning järgnevates planeerimisetappides on vajalik läbi viia täpsemad uuringud järgnevates planeerimisetappides. Tuuleenergeetika arendamist on käsitletud 18 valla üldplaneeringus. Arendajate poolne huvi tuuleenergeetika arendamiseks on tuvastatud vaid kaheksa üldplaneeringu raames.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Autor: Keskkonnaagentuuri analüüside juht Bärbel Vandel
