Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames ilmunud ülevaade välisõhu valdkonnast näitab, et saasteainete heitkogused on Eestis viimase 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud.
Eesti välisõhk – Euroopa puhtaimate seas
Eesti välisõhu kvaliteet on märkimisväärselt paranenud ning meie saavutused selles valdkonnas väärivad tähelepanu.
Tallinn ja Narva paistavad silma kui üheksas ja kümnes puhtaima õhuga linn Euroopa 372 linna seas, võrrelduna eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse alusel. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Viimastel aastatel ei ole ühegi saasteaine aastakeskmised sisaldused ületanud kehtestatud aastakeskmisi piir- ja sihtväärtuseid.
Vähem saasteaineid, parem tervis
Saasteainete heitkogused on Eestis viimase 20 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks on eriti peente osakeste (PM2,5) heitkogused vähenenud 61% võrreldes 2000. aasta ja vääveldioksiidi (SO2) heitkogused 95% võrreldes 1990. aasta tasemetega. See on saavutatud tänu efektiivsemate tehnoloogiate kasutamisele näiteks elektri- ja soojuse tootmisel või transpordis.
Kuigi välisõhu kvaliteet on üldiselt hea, on olnud murekohaks benso(a)püreeni sisaldus välisõhus, eelkõige Tartu linnas. See on kantserogeenne aine, mida leidub suitsus ja mis on otseselt seotud ahiküttega kodumajapidamistega. Oluline on leida tasakaal traditsiooniliste kütmisviiside ja kaasaegsete lahenduste vahel, et parandada välisõhu kvaliteeti ka linnades.
Õhusaaste on üks suurimaid terviseriske, mis avaldab mõju nii hingamisteede kui ka südame-veresoonkonna haigustele. Hinnanguliselt kaotavad eestlased välisõhus leiduvate saasteainete mõju tõttu 10 kuud oodatavast elueast, kõige olulisema tervisemõjuga on kohtküte ja liiklus. Riskirühmad, nagu vanurid, lapsed ja lapseootel naised, on saasteainete mõjudele eriti vastuvõtlikud.
Eesti loodus, eelkõige metsad ja teised rohealad, vähendab saasteainete levikut. Teadusuuringute alusel iseloomustab rohkema taimestikuga alasid madalam tahkete osakeste sisaldus õhus. Hinnanguliselt eemaldasid Eesti ökosüsteemid, eelkõige asulalähedased metsad ja puudega ökosüsteemid, suurte saasteallikate läheduses, 2020. aastal 1180 tonni PM2,5 osakesi. See aitas tervisekuludelt hinnanguliselt kokku hoida ligi 20,88 miljonit eurot aastas.
Tulevikusuunad ja väljakutsed
Kuigi Eesti on saavutanud palju, seisame endiselt silmitsi väljakutsetega. Liiklusest pärinevad saasteained on liiklustiheduse ja sõidukite arvu kasvamisel jätkuvaks väljakutseks. Lisaks vajab tähelepanu olmeküttega seotud saasteainete tase.
Uute, kestlike tehnoloogiate kasutuselevõtt ja keskkonnasõbralike lahenduste juurutamine aitavad taastada ja säilitada heas seisundis elukeskkonda nii elanikele kui majandusele.
Tutvu välisõhu keskkonnaülevaatega Keskkonnaportaalis!
Autor: Kati Suik Keskkonnaagentuurist
