Talvistepühakuu nime kandev detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma. Taevast tuli alla ka jää- kui lumekruupe ning siin-seal esines ohtlikku jäävihma. Lumikatet jagus vaid Mandri-Eestisse, saartel kattis lumi maapinda vaid üksikutes kohtades üksikutel päevadel.
Detsembri kuu keskmine õhutemperatuur oli +1,7 kraadi ehk 2,7 kraadi normist soojem (norm -1,0 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 10.–11. kohal. Sama soe detsember oli ka 1929. aastal. Kui tavapäraselt on detsembri viimane dekaad kõige jahedam, siis nüüd oli see hoopis kõige soojem. Kolmandas dekaadis oli Eesti keskmine õhutemperatuur +3,1 kraadi ehk 5,1 kraadi normist kõrgem (norm -2,0 kraadi). Alates 1922. aastast on detsembri viimane kolmandik veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2013, mil Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks kuu viimasel 11 päeval kujunes +4,4 kraadi.
Kõige soojem päev oli 16. detsember, kui Vilsandil tõusis õhutemperatuur +8,9 kraadini. Kõige külmem ilm oli aga vaid kaks päeva hiljem (18. detsember), kui Jõgeva ilmajaamas mõõdeti miinimumtemperatuuriks -11,9 kraadi.
Eesti keskmine sajuhulk oli 62 mm ehk 116% normist (norm 53 mm). Alates 1922. aastast on lõppenud jõulukuu sadude rohkuselt esimese 20 hulgas (18.–19.koht), sama sajune oli ilm ka 1976. aastal. Täiesti ilma sademeteta päevi detsembris ei esinenudki – iga päev kuskil ikka midagi veidi sadas. Enam oli sadusid kuu teisel poolel.
Tormine oli ilm nii kuu keskpaiku kui ka aasta viimastel päevadel. 16. detsembril mõõdeti Osmussaarel maksimaalne puhang 27,9 m/s. 17. detsembril ulatusid tuule maksimumid Pakri jaamas 28,1 m/s ja Osmussaarel 28,0 m/s. 30. detsembril mõõdeti Osmussaarel maksimum tuule puhanguks 29,6 m/s, Naissaarel 28,5 m/s ja Rohuneemel 28,1 m/s.
Päikest paistis meil 20 tundi ehk 93% normist (norm 21 tundi). Kahel esimesel dekaadil oli päikest näha veidi rohkem. Detsembri viimasel kolmandikul oli päikesepaistet vaid vähestel päevadel.
Talvisel pööripäeval (mis sel aastal oli 21.detsembril), mil põhjapoolkeral on lühim päev ja pikim öö, paistis meil päikest keskmiselt 0,7 tundi. Päikest sai näha lõuna- ja idapool – Võrus jagus Päikest 2,5 tunni ligi, läänepool oli aga taevas pilves ja ilm pimedam. Napp päevavalgus sel ajal on meie laiuskraadil aga paratamatu – Päike ulatub talvisel pööripäeval vaid kõigest 8 kraadi kõrgusele ja päeva pikkused jäävad 6 tunni juurde. Eesti on väike, kuid erinevusi tuleb siingi arvestada. Põhja-Eestis jääb Päike sel ajal madalamale ja paistab lühemat aega kui Lõuna-Eestis.
Lumikatet jagus Mandri-Eestis mõnel pool 4.–25. detsembrini. Teise dekaadi alguseks jõudis lumi küll pea kõikjal ära sulada, aga kuu keskel olnud tugevad lumesajud tõid mitmele poole taas rohkelt lisa. Maksimaalseks lumepaksuseks mõõdeti detsembrikuus Tudu jaamas – 21 sentimeetrit. Kuu viimase kolmandiku plusskraadid ja vihmasajud tegid lumikattele kiirelt lõpu Õnneks kattus maapind detsembri viimastel päevadel taas mitmel pool lumevaibaga ja aastavahetus saabus vähemalt Mandri-Eestis enamasti valge maaga. Saartel oli lumega jõulukuul kehvasti - lund oli siin-seal vaid üksikutel päevadel.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Ingrid Niklus
