2024. aasta novembris toimus Tallinnas kahepäevane sündmus – häkaton "Andmetorm 2024", mille korraldas Keskkonnaagentuur koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48-ga. Sündmus tõi kokku IT-spetsialiste, andmeanalüütikuid, tudengeid ning erasektori esindajaid, et üheskoos luua praktilisi lahendusi Keskkonnaagentuuri mahukatest meteoroloogia-, hüdroloogia- ja keskkonnavaldkonna avaandmetest, mis toetaksid keskkonnaprobleemide lahendamist ning teadlikumat kliimamuutustega kohanemist.
Keskkonnaagentuur omab ühte suurimat meteoroloogia- ja keskkonnaandmete kogumit, jälgides ja mõõtes igal aastal mitmeid keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid. Vastavalt Euroopa Liidu avaandmete direktiivile on need andmed nüüd kättesaadavad Keskkonnaportaalis ilma juurdepääsupiiranguteta. See samm muudab keskkonnaandmed lihtsasti kättesaadavaks, soodustades nende taas- ja ristkasutamist ning toetades andmete senisest laiemat kasutatavust ning andmemajandusele üleminekut. Avaandmete kasutamine loob uusi võimalusi kliima- ja keskkonnaprobleemide paremaks mõistmiseks ja tõhusamaks lahendamiseks, alates ilmastikuolude prognoosimisest kuni kliimamuutustega kohanemiseni.
Tiimid, tulemused ja tunnustamine
Häkatoni "Andmetorm 2024" osalejate mitmekesine taust soodustas ideede vahetust ja koostööd. Osalejad said võimaluse rakendada oma oskusi praktiliste ja avaandmetel põhinevate mõjusate lahenduste loomiseks. Sündmus ületas korraldajate ootused nii osalejate huvi ja arvu kui ka esitatud ideede mitmekesisuse ning originaalsuse poolest.
Häktonist võttis osa 15 tiimi, kes töötasid intensiivselt 24 tunni jooksul, et luua meteoroloogia, hüdroloogia- ja keskkonnaandmetel põhinevaid rakendusi ja platvorme. Tiimide ideed hõlmasid kestlikkusaruannete protsesside loomist, kliimamuutustest tulenevate prognooside parendamist ning keskkonnaandmete realistlike simulatsioonide ja testjuhtumite väljatöötamist.
Häkaton lõppes esitlustega, kus tiimid tutvustasid mitmete innovaatiliste lahenduste prototüüpe, mis aitavad parandada ilmastikuolude prognoosimist ja tõlgendamist ning pakuvad uusi võimalusi andmete visualiseerimiseks ja kasutamiseks. Hinnati esitletud lahrenduste innovatsiooni, teostatavust ja potentsiaalset mõju. Parimate ideede vahel läks jagamiseks auhinnafond, mille suurus oli kokku 6 500 eurot. Esikoha saavutas tiim, kes pakkus kestlikkusaruandluse täitmiseks kiiret ja lihtsat lahendust. Neile järgnes võistkond, kes lõi rakenduse, mis seostas sademete radari andmed ja liikluskaamera pildid. Kolmas koht läks jagamisele tiimide vahel, kes arendasid keskkonnainfoga töötamise platvormi ning lõid lahenduse talletunud süsiniku väärtuse hindamiseks.
Tagasiside ja tulevikusuunad
Keskkonnaagentuur loeb häkatoni täielikult õnnestunuks. 24 tunniga uurisid mitmed andekad, loovad ja IT pädevad osalejad lähemalt Keskkonnaportaalis kättesaadavaks tehtud meteoroloogia-, hüdroloogia- ja keskkonnavaldkonna avaandmeid ning pakkusid julgeid lahendusi nimetatud andmete taas- ja ristkasutamiseks kliimamuutustega seotud väljakutsetega toimetulekuks. Häkaton näitlikustas, kui väärtuslik on vahetada kogemusi väljaspool keskkonnaekspertide kogukonda. Innovatsioon sünnib tihti just seal, kus kohtuvad erinevad vaatenurgad ja kogemused.
Keskkonnaagentuuri mentorid said osalejatelt väärtuslikku tagasisidet ja suuniseid avaandmete kasutusmugavuse võimaliku parandamise kohta ning avaandmete pealt uusi kasutuslugusid ja lahendusi, mida saab tulevikus edasi arendada.
Tagasisidena saadud ideede ja mõtete põhjal plaanib Keskkonnaagentuur mitmeid tegevusi:
- Avaandmete APIde kasutamise juhendite ja andmekirjelduste täiendamine ning andmekataloogi ülesehituse ja kasutajasõbraliku teekonna parandamine.
- Mittetehnilise taustaga kasutajatele mõeldud kasutajaliidese loomine avaandmete API-dele.
- Selgunud andmevajadustega arvestamine ja täiendavate ruumiandmete teenuste kättesaadavaks tegemine järgmisel perioodil, et vastata kasutajate praktilistele vajadustele ning edendada andmepõhiste lahenduste loomist keskkonna- ja ilmaandmete valdkonnas.
- Masinõppe ja tehisintellekti, sealhulgas erinevate keelemudelite kasutusvõimaluste uurimine keskkonna seirearuannete analüüsimiseks.
- Tiimide ideede edasiarendamine, mis võimaldab konkreetse kasutajaprofiili (nt metsaomanik, konsultant, KOVi ametnik) põhise andmete kiirotsingut ja leidmist Keskkonnaportaalis, vähendades Keskkonnaagentuurile laekunud päringute arvu.
- Häkatonil ESG aruandluse protsessi lihtsustamise teemal töötanud tiimide loodud lahenduste edasi arendamise analüüsimine, ökosüsteemide andmete kasutajamugavuse suurendamise, andmete automatiseerimise ning kordushindamiste läbiviimise protsessi kiirendamise alustamine juba 2025. aastal.
- Osalemine kestlikkusaruandluse jaoks vajalike andmete kaardistamises ja aruandluskohuslaste jaoks mugavamalt kättesaadavamaks muutmise tegevustes lähtuvalt häkatoni raames välja toodud probleemkohtadest.
- Häkatoni raames pakkusid tiimid kliimamuutuste põhjustatud valingvihmade prognoosimise keeruliste ja kallite lahenduste asemel hoopis „kastist välja“ lähenemisviise. Nad vältisid mahukate ja keeruliste mudelite loomist, mis seostaksid asfalti, sademevett, pinnakatet ja äravoolu. Selle asemel ühendati sademete radari andmed ja liikluskaamera pildid. Nii loodud süsteem, mis tuvastab kaamerapiltide ja radariandmete põhjal linnaüleujutusi ja annab hoiatusi, on kindlasti edasiarendatav ja paljulubav. Keskkonnaagentuuri ellu viidavas üleujutuste projektis on valingvihmadest põhjustatud linnaliste üleujutuste mudel ja hoiatussüsteem ühe IT-arendusena tegevuskavas ja eelarves sees. Seni oleme selle mudeli arendamiseks ja taustainfo kogumiseks kohtunud erinevate võimalike koostööpartneritega. 2025. aastal on plaan alustada selle arendusega ja häkatoni lahendus oleks kindlasti kasutatav.
Laiem mõju
Sarnased üritused, nagu "Andmetorm 2024", rõhutavad avatud andmete tähtsust innovatsiooni edendamisel ja keskkonnaprobleemide lahendamisel. Koostöö ja tehnoloogia kasutamine võivad viia tähenduslike edusammudeni, et ühiskond mõistaks ja lahendaks kliimamuutuste mõju.
Häkaton ei olnud mitte ainult innovatsiooni platvorm, vaid tõestas ka, et kollektiivne pingutus võib viia praktiliste lahendusteni, mis toovad kasu nii kogukonnale kui keskkonnale. Kuna maailm seisab silmitsi kasvavate keskkonnaprobleemidega, on avatud andmete integreerimine otsustusprotsessidesse äärmiselt oluline, et kujundada jätkusuutlikumat tulevikku.
Autor: Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seire funktsioonijuht Svetlana Pudova
Piltide autor Tiit Tamme.
