Soojemate talvede tõttu esineb meie jõgedes talve jooksul mitmeid kõrgvee tippe. Ka mitmel varasemal aastal on esimesed tipud esinenud jaanuaris (2024. aasta alguses koos jääpaisutusega) ja veetaseme tõusud on jätkunud veel ka veebruaris ning märtsis.
Möödunud aasta sügisperiood oli küllaltki veerikas ning maapind veest küllastunud. 2025. aasta esimeste päevade jooksul sadanud vihm sulatas Lõuna-Eestis ja Viljandimaal lumikatte, tõstes väiksemad jõed kiirelt tasemeteni, mis tekitasid lokaalseid üleujutusi ja purustusi. Tänaseks on enamikes hüdromeetriajaamades veetaseme tõus stabiliseerumas. 02.01.2025 suleti Viljandimaal kolm teelõiku just järsu veetaseme tõusu tekitatud kahjustuste tõttu.
Eile, 2. jaanuari õhtul kella 21.00 seisuga olid veetasemed Pärnu jõel ja selle lisajõgedel tõusnud eelneva 24-tunniga 21…69 cm (kõige rohkem Kaansoos Saarjõel). Nurme, Audru ja Laadi hüdromeetriajaamades oli tõus 24-tunniga 67…76 cm. Suurim tõus oli Tõrva hüdromeetriajaamas 116 cm, Tarvastus 103 cm, Tõllistes 80 cm, Elvas 44 cm, Tänassilmas 36 cm. Praeguseks on veetaseme tõus enamikes jaamades stabiliseerunud. Reiu jões Laadi hüdromeetriajaamas ja mitmel pool Lõuna-Eestis veel on veel viimase 24-tunniga veetase tõusnud 17…62 cm (kõige rohkem Laadil Reiu jões).
Elva hüdromeetriajaamas (Elva jões) on 03.01.2025 veetase 110 cm üle graafiku nulli, mis on vaid veidi vähem kui senine jaanuarikuu rekord 1992. aastast, kui veetase oli 116 cm. Veetase tõuseb, kuid tõusu kiirus on eilsega võrreldes poole võrra vähenenud.
Tarvastu hüdromeetriajaamas (Tarvastu jões) tõusis veetase 02.01.2025 217 cm-ni, mis ületab senist jaanuarikuu rekordit 57 cm-ga ning absoluutsest jaama rekordist (andmed alates 2007) jääb puudu vaid paar cm. Tänaseks on veetase langenud pea 160 cm-ni graafiku nullist ning langus jätkub.
Tänassilma hüdromeetriajaamas (Tänassilma jões) tõusis veetase veidi tagasihoidlikumalt, kui kahel eelmisel jõel, kuid siiski tähelepanuväärselt. Senisest jaanuari rekordist, mis esines 1932. aastal, on puudu vaid 7 cm. Ka 2013. aastal tõusis jões veetase ligilähedale – 158 cm-ni. Veetaseme tõus on praeguseks peatumas.
Tõrva veetase on vähehaaval langemas. Tipu veetase 346 cm täna keskööl polnud küll jaama pika ajaloo tõttu jaanuari osas midagi märkimisväärset (rekord pärineb 2005. aastast, kui veetase oli 402 cm), kuid 2005. aastast pole see vahepealsetel aastatel jaanuaris nii kõrgele tõusnud. 2023 aasta suurest kevadisest suurveetasemest jäi puudu vaid 20 sentimeetrit.
Laadi hüdromeetriajaamas veel täna hommikul veetase tõusis, kuid praeguseks on tõus peatumas. Praegune veetase on 281 cm graafiku nullist, mis jääb senisele jaama absoluutsele rekordile alla vaid 5 cm-ga (2011. aasta aprillis). Senise jaanuari rekordi on tänane veetase ületanud juba 32 cm-ga (eelmine jaanuari rekord oli 2013. aastal).
Tõlliste hüdromeetriajaamas (Väike-Emajõgi) veetase veel ka vähehaaval tõuseb. Hetkel on veetase 233 cm üle graafiku nulli. Viimane sarnane tase jaanuaris oli 2023. aastal ja 2013. aastal, kui veetase ulatus vastavalt 231 cm ja 244 cm-ni.
Liivi lahe ja saarte vesikonna jõgede tipud on enamasti möödunud ning veetase sujuvalt langemas. Veidi tõusevad veel Lõuna-Eesti jõgede veetasemed. Kuna prognoos lubab miinuskraade, siis kiirenev vee lisandumine jõgedesse peatub tänase päeva jooksul. Samas võivad miinuskraadid tekitada just väiksematel jõgedel lobjakast jääummistusi, mis võivad veetaset ajutiselt ja järsult tõsta. Seetõttu tasub jõeäärsetel elanikel tähelepanelik olla.
