Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames ilmunud ülevaade vee valdkonnast näitab, et vete hea seisundi saavutamisel seisame silmitsi oluliste väljakutsetega.
Miks on vesi oluline?
Heas seisundis ja elurikkad veeökosüsteemid pakuvad elutähtsaid looduse hüvesid nagu näiteks inimeste, tööstuse ja looduse varustamine kvaliteetse veega, erosiooni tõkestamine, süsiniku hoiustamine või rekreatsioonivõimalused, sh ujumine, kalapüük jpm. Kahjuks on Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel enamik Euroopa Liidu (EL-i) kaitstavatest vee-elupaikadest ja veeliikidest halvas või väga halvas looduskaitselises seisundis. Eestis on hinnatud ebasoodsasse seisundiklassi kolm seitsmest loodusdirektiivi vee-elupaigatüübist. Veekogumi ökoloogilise seisundi halvenemine aga vähendab nende võimet pakkuda erinevaid hüvesid. EEA andmetel mõjutab juba veestress, ehk olukord kus kvaliteetse vee varud ei ole rahvastikule ega loodusele piisavad, igal aastal 20% Euroopa territooriumist ja 30% elanikest.
Eesti vete seisund: hetkeolukord ja murekohad
Eesti mageveevarude seisund on üldiselt piisav nii rahvastiku kui majanduse vajaduste katmiseks. Küll aga on oluline mõju Eesti vete seisundile põllumajandusel, tööstusel ning vooluveekogumite paisutamisel. Näiteks pärineb hinnanguliselt 84% kogu lämmastiku- ja 79% fosforikoormusest põllumajandusest, millele lisandub koormus sõnnikuhoidlatest (vastavalt veel 6% ja 8%).
Pinnaveekogumitest oli 2023. aasta andmetel heas koondseisundis vaid 52%. Peamised kesise või halva seisundi põhjused olid eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine, jõgede paisutamine ning ohtlikud ained (elavhõbeda ja kaadmiumi sisaldus kalas). EL-i riikide keskmisega võrreldes on aga Eesti pinnaveekogumite bioloogilised näitajad inimtegevusest vähem mõjutatud – Eestis on heas ökoloogilises seisundis pinnaveekogumite osakaal 16% kõrgem kui EL-is keskmiselt.
Põhjaveekogumite seisund on üldiselt hea – 74% põhjaveekogumitest on 2020. aasta hinnangu alusel heas keemilises ja 94% heas koguselises seisundis. Iga-aastase riikliku seire raames olulisi negatiivseid suundumusi tuvastatud ei ole. Põhjaveekogumite mittehea seisundi põhjused on piirkonniti erinevad, näiteks NTA (nitraaditundlikul ala) põhjavees esineb enam nitraate ja taimekaitsevahendite jääke. Kirde-Eestis halvendab seisundit aga soolsus, põlevkivitööstusele omaste saasteainete sisaldus ja suur veekasutus – põhjavett pumbatakse põlevkivikaevandustest välja hinnanguliselt neli korda rohkem kui looduslikud ressursid võimaldaksid. Kuna põhjavesi toidab pinnavett, ohustavad nii sinna jõudnud nitraadid ja muud saasteained kui ka koguselised muutused omakorda pinnaveekogude seisundit.
Mida saab vete seisundi parandamiseks teha?
Vee seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on vajalik vähendada toitainete ja ohtlike ainete reostuskoormuseid veekeskkonnale nii hajus- kui punktreostusallikatest, kuid oluline on ka looduslike protsesside taastamine ja säilitamine. Seda toetab nõuetekohane veekäitlus, jõgedelt paisutuste eemaldamine, kestlike põllumajanduspraktikate rakendamine aga ka heas seisundis mulla säilitamine. Siiani ei ole ambitsioonikat eesmärki – tagada kõikide pinna- ja põhjaveekogumite vähemalt hea seisund – täidetud Eestis ega EL-is tervikuna.
Puhas vesi on meie kõigi vastutus. Riiklikud meetmed, ettevõtete vastutustundlik tegevus ja iga inimese teadlikud valikud aitavad tagada meie vete kvaliteedi ka tulevastele põlvkondadele.
Tutvu vee keskkonnaülevaatega Keskkonnaportaalis!
Autor: Kati Suik Keskkonnaagentuurist
