Autor: Reigo Roasto, analüütik ettevõttes Trinidad Wiseman OÜ
Andmed on tänapäeval väärtuslik vara ning kahtlusteta võib öelda, et üksnes andmetele toetudes saame langetada pädevaid ja tõenduspõhiseid otsuseid. Üks olulistest valdkondadest, kus on väga suur hulk potentsiaalselt väga suurt mõju omavaid andmeid, on keskkonnakaitse. Ilmselt keegi ei kahtle, et ilma keskkonnaandmeteta oleksid meie püüded keskkonnas toimuvatest protsessidest läbinisti aru saada ja seeläbi ka keskkonda kaitsta, mõeldud läbikukkumisele. Ja kuna keskkond on kõikjal meie ümber ning me ei saa seda ühestki elualast välja jätta, siis puudutavad keskkonnaandmed tegelikult meist igaüht. Mõni tunnetab seda otsesemalt, teine kaudsemalt ja mõne jaoks on need pelgalt taustal, mille tajumiseks tuleb selles suunas spetsiaalselt mõelda.
Siinkirjutaja tegi mõni aasta tagasi oma karjääris pöörde. Kuni selle ajani olin mina üks neist, kelle igapäevatöö oli keskkonnaandmete töötlemine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Pärast mainitud karjääripööret sattusin aga teisele poole – nüüd kasutan neid samu keskkonnaandmeid oma töös, et neist andmetest saaks tulevikus veelgi suurema kasu. Analüütikuna olen aidanud mõtestada, kuidas ja millistel tingimustel saab populaarsust koguvat andmepõhist aruandlust rakendada kahes keskkonnakaitse valdkonnas – veekasutuse ja välisõhu aruandluses. Selle käigus on tulnud vaadata keskkonnaandmeid uue nurga alt. Samas põhiküsimused – kuidas riigi poolt kogutavaid andmeid saaks kasutada kiiremaks otsustamiseks ning kas ettevõtete käest keskkonnaaruandlusega kogutavad andmed on kõik ikka asjakohased ja vajalikud koguda – on jäänud samaks.
Lisaks nimetatud andmepõhise aruandluse rakendamise analüüsidele olen oma tänases analüütikutöös ettevõttes Trinidad Wiseman OÜ puutunud keskkonnaandmetega otseselt kokku veel nii mõneski projektis. Eelneva tööeluga võrreldes on tulnud uues rollis ja uue pilguga vaadata nii keskkonnaportaali kui ka KOTKAS ja KESE infosüsteeme ning aru saada ja lahti mõtestada teiste valdkondade vaadet ja spetsiifilisi vajadusi seoses keskkonnaandmetega. Sest nagu eelpoolt tõdetud, siis ei saa me keskkonda ühestki elualast eraldiseisvalt vaadata. Sellest lähtuvalt on oluline, et keskkonnaandmed oleksid valdkondade üleselt võimalikult probleemide vabalt kasutatavad. Oma analüüsiprojektide kogemuse pealt võin paraku öelda, et selles vallas on Eestis veel arenguruumi. Ikka ja jälle nö andmete sügavusse vaadates on tulnud tõdeda, et erinevates sektorites kogutakse ühe ja sama objekti või nähtuse (nt keskkonda mõjutav aine) kohta erinevaid andmeid, kuid kogutud andmete kooskasutamise soovi korral tekib koheselt probleem, sest seda üht ja sama objekti või nähtust on erinevate sektorite infosüsteemides erinevalt nimetatud ja kodeeritud. Andmete kokku viimiseks on vaja ette võtta suuremahuline andmete mapping. Ja kui otsida probleemi algpõhjust, miks üks ja sama objekt või nähtus ikkagi on erinevates infosüsteemides erinevalt nimetatud ja kodeeritud, siis jõuame välja valdkondlike õigusaktideni ja teinekord ka nende koostamise taga olevale valdkondlikule traditsioonini. Aga objekt või nähtus on tegelikult siiski ju üks ja seesama. Selle kohta on erinevate ministeeriumide haldusalades erinevad andmed, aga nimetuste ja koodide erinevuste tõttu ei ole seni saadud kogu kogutud andmete potentsiaali ära kasutada. See on koht, millele tuleb kindlasti tulevikus suuremat tähelepanu pöörata. Seda enam, kui on tõsine soov asuda andmepõhist aruandlust rakendama võimalikult paljudes aruandluskohustustes.
Tulles ringiga tagasi artikli algusesse, siis meid ümbritseva keskkonna kohta on kogutud ja kogutakse väga suur hulk andmeid ja seda erinevates eluvaldkondades, mitte ainult kitsalt keskkonnakaitsega tegelevates ametkondades ja vabaühendustes. Kogutud andmed saavad erinevate digilahendustega olema aina paremini kättesaadavad, omavahel seostavad ja kasutatavad. Kui meil ainult jätkuks oidu kogutud andmeid otsustamisel parimal viisil kasutada.
See blogi on osa Keskkonnaagentuuri tellitud lugude sarjast, mille eesmärk on tutvustada (ava)andmete kasutusvõimalusi Eestis.
Näitame kuidas sellised andmed aitavad luua uusi lahendusi, parandada teenuseid ja süvendada arusaama keskkonna seisundist ja muutustest.
Loe ka teisi keskkonnaandmete teemal kirjutatud blogisid:
• Tuulepargid on rajatud keskkonnaandmetele. (Kristiina Nauts, Utilitas Wind tuuleparkide arendusjuht)
• Kuidas mõõta elevanti? (Kaia Oras, Statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert)
• Kaugseires sünnib pidevalt midagi uut. (Kaupo Voormansik, KappaZeta OÜ)
• Satelliidi- ja avaandmed soodustavad innovatsiooni (Evelyn Uuemaa, Tartu Ülikooli geoinformaatika professor)
• Andmetest lähtuv looduskaitse (Tuul Sepp, Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor)
Alates 2022. aastast on üks värav kõikidele keskkonna-, ilma ja kliimaandmetele riiklik Keskkonnaportaal.
Portaalis kuvatud keskkonnanäitajad, andmed ning kaardikihid täienevad jooksvalt ning pakuvad kõige ajakohasemat keskkonnateavet.
Uuri lisaks keskkonnaportaal.ee
