Igal sügisel võtavad rändlinnud ette pika rännaku pesitsusaladelt talvitusaladele. Lindude koondumine ning tavapärasest tihedam linnuliiklus teeb sellest perioodist parima aja lindude rõngastamiseks.
Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on siin rõnga jalga saanud 738 695 lindu, kellest kõige arvukam liik on pöialpoiss. Neid on selle aja jooksul kokku rõngastatud 208 245 isendit. Üheks kõige erilisemaks leiuks võib tuua aga ida-kaelustäksi, kes Eestis rõngastati 2021. aastal esimest korda. Linnu levikuala jääb Eestist 1 500 kilomeetrit ida poole ja meie juurde satub lind vaid eksikülalisena. Tegu on rästaslaste sugukonda kuuluva linnuga, kelle lähimad pesitsusalad asuvad Loode-Venemaal Valge mere ääres.
Kabli linnujaam tegutseb augusti lõpust oktoobri lõpuni. Sügisrände kõrgaeg Kablis hõlmab reeglina septembri viimast dekaadi ning oktoobri esimest dekaadi. Ettevalmistavad tööd algavad aga juba augusti keskel, mil hooldatakse püünise alal asuv roht- ja puittaimestik ning paigaldatakse sõrestikule võrgulina. Kui püünis on valmis, seatakse üles ka loorvõrgud, mis on organiseeritud liinideks. Jaam saab töövalmidusse tavaliselt augusti lõpuks ning siis saab lindude sügisrände ametlikult avatuks lugeda ka Kablis.
Milline näeb välja üks päev rände kõrghooajal Kablis?
Iga päev on linnujaamas eriline. See, millised liigid ja kui arvukalt antud päeval rändel on, sõltub nii kellaajast, kuupäevast kui ka ilmaoludest.
Tavaliselt toimub päevane ränne hommikutundidel kuni lõunani. Peale päikesetõusu alustavad oma rändeliikumist tihased, kellest arvukamad on saba-, sini- ning rasvatihane. Septembri lõpus tihaste rände kõrgpunktis võib päevane püügiarv mõrdpüünisega ulatuda tuhande isendini. See tähendab, et kõige tihedam töö käib Kabli linnujaamas just varastel hommikutundidel. Juhul, kui on olnud soodsad ilmaolud öiseks rändeks, on koidiku eel oodata öise rändeviisiga lindude lainet. Nendest on kõige arvukamad Kablis pöialpoiss, punarind ning musträstas.
Septembri lõpus algab ka kakkude rändeliikumine ning see tähendab, et püük ning rõngastamine toimub rändeks soodsatele ilmaoludele vastavalt 24 h.
Lisaks mõrdpüünisele kuuluvad linnujaama püügimeetodite hulka ka loorvõrgud. Päevasel ajal käiakse neid kontrollimas iga 15–30 minuti tagant. Loorvõrgust lindude välja võtmine on tegevus, mis vajab põhjalikku väljaõpet ning seda saavad teha vaid kogenud. Püügiprotseduurile järgneb alati rõngastamine. Rõngastusprotseduurid on põhjalikud – esmalt määratakse liik, isendi sugu ja vanus, rasvasus ja tiiva pikkus. Kui kaalu ja tiiva pikkuse mõõtmiseks on abivahendid, siis vanust ja sugu määrab vaid vilunud silm. Seda hinnatakse enamasti sulestiku põhjal, kuid mõnedel liikidel on abi ka erinevatest mustritest ning värvitoonidest.
Rõngastamise juures on kõige olulisem see, et linnud saaks ruttu rõngastatud, et nad ei jõuaks stressi minna ja saaksid kiirelt tagasi oma loomulikku keskkonda. Seega pääsevad kiiretel hommikutundidel rõngastuslaua taha vaid kogenud rõngastajad.
Miks üldse lindude rõngastamine on vajalik?
Rõngastamine annab meile taasleidude näol infot selle kohta, kuhu linnud rändavad, millised on nende talvitus- ja pesitsusalad ning rändeteed. Taasleid on sündmus, kui kord rõngastatud lind tabatakse järgnevas linnujaamas või rõngastuspunktis.
Lisaks geograafilisele aspektile annab rõngastamine infot ka erinevate liikide eluea kohta ning rändeliikumise aja- ja energeetilise kulu kohta. Kui rõngastamist läbi viia standardiseeritult ning pikaajaliselt, on võimalik jälgida muutuseid lindude rände fenoloogias ning arvukuses. See on kliimamuutuste seisukohalt tänapäeval oluline, sest muutuv kliima avaldab mõju ka lindude rändekäitumisele. Selleks, et rõngastamisest kogutavat teavet sellisteks teadmisteks üldistada, on esmatähtis, et rõngastus- ning taasleidude andmed oleks kogutud korrektselt ning koondatud andmebaasidesse. Selliseid andmebaase käitavad reeglina rõngastuskeskused. Igas riigis on oma rõngastuskeskus, mille ülesandeks on rõngastuse alase info kogumine, korrastamine ning andmevahetuse organiseerimine erinevate rõngastuskeskuste vahel. Eesti rõngastuskeskus töötab samuti Keskkonnaagentuuri alluvuses ning paikneb Matsalus.
Alati, kui leiad rõngaga linnu, teata sellest rõngastuskeskust, kelle ülesandeks on ka taasleidude info edastamine rõngastusandmetega tegelevatele katusorganisatsioonidele nagu EURING. Taasleiuandmed võimaldavad luua liikide taasleiukaarte ning rõngastusatlasi.
Autor: Meelis Leivits Keskkonnaagentuurist
