Veemajanduskavade koostamine on oluline tegevus, et tagada veekogude hea seisund ning näitajad, võimaldades riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist. Eestis kehtivate veemajanduskavade eesmärk on saavutada pinna- ja põhjavee osas vähemalt hea seisund, tagada vee säästev kasutamine ning kvaliteetne joogivesi. Kavasid koostatakse iga kuue aasta tagant, et hoida teave uuendatud ja asjakohane ning kohandada sekkumisi vastavalt muutuvale olukorrale.
Miks on veemajanduskavade koostamine vajalik ja kasulik?
Veemajanduskavade koostamine on vajalik, et tagada veeohutus ja säilitada keskkonna tasakaalu. Kavad aitavad meeles pidada, et meie veekogud ei ole ainult looduslikud ressursid, vaid ka olulised ökosüsteemid, mis toetavad elurikkust. Veemajanduskavade kaudu saame ennetada ja leevendada inimtegevusest tingitud negatiivseid mõjusid, nagu näiteks saaste ja elupaikade hävimine. Kavad võimaldavad planeerida sihipäraseid tegevusi, et kaitsta ja taastada veekogude ökoloogilist tasakaalu, tagades seeläbi ligipääsu puhtale veele ka järgnevatele põlvedele.
Veemajanduskavade tegevused täna
Käesolev ehk kolmas veemajanduskavade periood algas 2022. aastal ja kestab kuni 2027. aastani. Samal ajal on juba alanud järgmise, 2028–2033 aasta veemajanduskavade koostamine. Alusuuringud, sealhulgas pinnavee vesikonnatunnuste analüüs ja pinnavee koormuste analüüs, on selle kava keskseks osaks. Need uuringud aitavad meil mõista, millised tegurid mõjutavad Eesti veekogude seisundit ning hinnata muutust varasemaga. Neljanda perioodi alusuuringuid pinnavee osas viib läbi Keskkonnaagentuur.
Vesikonna tunnuste analüüs on uuring, mille käigus kaardistatakse kõik veekogumid – jõed, järved ja rannikuveed. Analüüsi käigus ajakohastatakse vaadeldavaid veekogude omaduste näitajaid, sealhulgas kirjeldatakse nende piire, vee tüüpe ja looduslikkust. Õigete kategooriate määramine on oluline, et tagada edasine seisundi hindamine ja planeerida vajalikud meetmed vete seisundi parandamiseks.
Koormuste analüüsi eesmärk on hinnata inimtegevuse koormust veekogudele. See tuvastab tegevused, mis mõjutavad veekogude seisundit. Siia alla kuuluvad näiteks loomakasvatus, taimekasvatus, veevõtt ja heitvesi. Koondatud andmete põhjal planeeritakse sammud, et parendada veekogude seisundit ning kaitsta nende looduslikku tasakaalu.
Alusuuringute läbiviimiseks kogutakse erinevaid andmeid, muu hulgas kasutatakse seireandmeid ja uuringute tulemusi. Tööd valmivad 2025. aasta esimese poolaasta lõpuks, seejärel lähevad avalikule väljapanekule. Lõplik kinnitamine toimub aasta lõpus, misjärel avaldatakse need ka Keskkonnaportaalis. Sealt samast leiab lisateavet ja viiteid nii veemajanduskavade kui ka nendega seotud dokumentide kohta.
Veemajanduskavade koostamine on oluline mitte lihtsalt vete hea seisundi säilitamiseks, vaid ka looduskeskkonna ja meie hea elukvaliteedi tagamiseks. Tulemused võimaldavad teha teadlikke otsuseid veeressursside kaitsmiseks ja säästlikuks kasutamiseks.
Autorid: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Kaire Toomingas ja Timo Torp
