Septembrikuud iseloomustab Eestis tänavu erakordselt soe ilm, mis on tõstnud ka merevee temperatuure keskmisest kõrgemaks. Võrreldes varasemate normperioodidega, on selgelt näha, et september on viimaste aastate jooksul soojenenud. Viimase kahe normperioodi (1981 − 2010 ja 1991 − 2020) võrdluses on septembri kuu keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 °C. Kui eelmise perioodi normiks oli 11,5 °C, siis nüüd on see tõusnud 12,2 °C-ni.
Eelmisel aastal (2023) oli septembri keskmine õhutemperatuur lausa 15,6 °C, mis ületab normi 3,4 °C võrra ja tõi Eestile ajaloo kõige soojema septembrikuu. Ka selle aasta september ei jää ilmselt palju alla. Huvitav on märkida, et vaid mõni aasta varem, 2021 ja 2022, oli septembri temperatuur keskmisest madalam.
Kui kõrgrõhuala mõju vaibub ja annab teed madalrõhkkondadele, siis on oodata tuult ja vihma. See tugevdab veekihte segavaid tuuli ning lisab jahedust sügavamalt mereveekihtidest. Kui langeb ka õhutemperatuur, siis veetemperatuur järgib ka seda langust.
Soe ja rahulik ilm on aga toonud meile septembri jooksul erakordselt sooja merevee, pakkudes mõnusat soojust enne sügise jahedamate ilmade saabumist.
Mida arvab soojast veest mereelustik:
Mereelustik on valdavalt kõigusoojane, mis tähendab, et selliste eluvormide temperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Seejuures on välja kujunenud teatud temperatuurivahemikud, mida mingi liigi isendid erinevateks tegevusteks eelistavad. Olgu see siis optimaalseim või tüüpilisem temperatuurivahemik kasvuks, sigimiseks, ränneteks vms. Seega võib keskmisest kõrgematel veetemperatuuridel olla oluline mõju. Ebatüüpiliste keskkonnatingimuste mõju võib ilmneda läbi toitumise, käitumise, paljunemise, kasvu, parasiteerituse või mõne muu näitaja. Ühe liigi isendite jaoks võib lõpptulemus olla pigem positiivne, teisele negatiivne.
Temperatuur mõjutab ka muid olulisi näitajaid vees, näiteks vee hapnikutaset ja toiduobjektide hulka. Kokkuvõttes on muutuvate kliimaoludega seotud ebatüüpiliste temperatuuritingimuste mõjusid elustikule üsna raske väga täpselt ette ennustada, sõltuvaid ahelaid ja võrgustikke on väga palju. See tähendab aga, et adekvaatse pildi saamiseks tuleks olulisele kohale seada nii järjepidev keskkonnaparameetrite seire kui ka laiapõhjaline elustiku seire.
Mida näitavad satelliidiandmed Läänemere kohta:
Satelliidipõhine merepinna temperatuuri hinnang 19.09.2024 õhtul, 17:33-18:55 UTC
Allikas: EUMETSAT OSI-SAF produkt, visualiseerimine Keskkonnaagentuur.
Samuti oli väga soe päev 05. septembril pilvitu ilmaga, kus sai visualiseerida NOAA-21 VIIRS instrumendiga mõõdetud aluspinna soojuskiirgused, mis on teisendatud pinnatemperatuuridega pilvitu ilma korral. Satelliitpildil on näha väga soojenenud Peipsi järv, Liivi lahe ala ning Väinamere piirkond.
NOAA-21 VIIRS instrumendiga mõõdetud aluspinna soojuskiirgused.
Allikas: EUMETSAT/NOAA-21, visualiseerimine Keskkonnaagentuur.
Näiteks ka Taani Meteo Instituut avaldab oma satelliitandmetel põhineva infot temperatuuride anomaaliate kohta Läänemere ja Põhjamere piirkonnas. Selline olukord oli näiteks 23.09.2024. Pildil on kombineeritud satelliitmõõtmisi ning mudeliandmeid.
DMI satelliit- ja mudeliandmete põhine merepinna temperatuuri anomaalia, 23.09.2024 kell 00 UTC
Allikas: https://ocean.dmi.dk/satellite/index.uk.php
Lisaks saab olukorrast Soome lahes ülevaate siit: https://www.marineheatwaves.org/mhw-overview.html
Selle info järgi, võib öelda, et Soome lahes algas mere kuumalaine 25.07.2024, kuumalaine maksimum esines 06.09.2024 ning lõppes 18.09.2024. Selle kuumalaine hinnang on kõrge/severe.
Septembrikuud iseloomustab Eestis tänavu erakordselt soe ilm, mis on tõstnud ka merevee temperatuure keskmisest kõrgemaks. Võrreldes varasemate normperioodidega, on selgelt näha, et september on viimaste aastate jooksul soojenenud. Viimase kahe normperioodi (1981 − 2010 ja 1991 − 2020) võrdluses on septembri kuu keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 °C. Kui eelmise perioodi normiks oli 11,5 °C, siis nüüd on see tõusnud 12,2 °C-ni.
Eelmisel aastal (2023) oli septembri keskmine õhutemperatuur lausa 15,6 °C, mis ületab normi 3,4 °C võrra ja tõi Eestile ajaloo kõige soojema septembrikuu. Ka selle aasta september ei jää ilmselt palju alla. Huvitav on märkida, et vaid mõni aasta varem, 2021 ja 2022, oli septembri temperatuur keskmisest madalam.
Kui kõrgrõhuala mõju vaibub ja annab teed madalrõhkkondadele, siis on oodata tuult ja vihma. See tugevdab veekihte segavaid tuuli ning lisab jahedust sügavamalt mereveekihtidest. Kui langeb ka õhutemperatuur, siis veetemperatuur järgib ka seda langust.
Soe ja rahulik ilm on aga toonud meile septembri jooksul erakordselt sooja merevee, pakkudes mõnusat soojust enne sügise jahedamate ilmade saabumist.
Mida arvab soojast veest mereelustik
Mereelustik on valdavalt kõigusoojane, mis tähendab, et selliste eluvormide temperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Seejuures on välja kujunenud teatud temperatuurivahemikud, mida mingi liigi isendid erinevateks tegevusteks eelistavad. Olgu see siis optimaalseim või tüüpilisem temperatuurivahemik kasvuks, sigimiseks, ränneteks vms. Seega võib keskmisest kõrgematel veetemperatuuridel olla oluline mõju. Ebatüüpiliste keskkonnatingimuste mõju võib ilmneda läbi toitumise, käitumise, paljunemise, kasvu, parasiteerituse või mõne muu näitaja. Ühe liigi isendite jaoks võib lõpptulemus olla pigem positiivne, teisele negatiivne.
Temperatuur mõjutab ka muid olulisi näitajaid vees, näiteks vee hapnikutaset ja toiduobjektide hulka. Kokkuvõttes on muutuvate kliimaoludega seotud ebatüüpiliste temperatuuritingimuste mõjusid elustikule üsna raske väga täpselt ette ennustada, sõltuvaid ahelaid ja võrgustikke on väga palju. See tähendab aga, et adekvaatse pildi saamiseks tuleks olulisele kohale seada nii järjepidev keskkonnaparameetrite seire kui ka laiapõhjaline elustiku seire.
Mida näitavad satelliidiandmed Läänemere kohta:
Satelliidipõhine merepinna temperatuuri hinnang 19.09.2024 õhtul, 17:33-18:55 UTC
Allikas: EUMETSAT OSI-SAF produkt, visualiseerimine Keskkonnaagentuur.
Samuti oli väga soe päev 05. septembril pilvitu ilmaga, kus sai visualiseerida NOAA-21 VIIRS instrumendiga mõõdetud aluspinna soojuskiirgused, mis on teisendatud pinnatemperatuuridega pilvitu ilma korral. Satelliitpildil on näha väga soojenenud Peipsi järv, Liivi lahe ala ning Väinamere piirkond.
NOAA-21 VIIRS instrumendiga mõõdetud aluspinna soojuskiirgused.
Allikas: EUMETSAT/NOAA-21, visualiseerimine Keskkonnaagentuur.
Näiteks ka Taani Meteo Instituut avaldab oma satelliitandmetel põhineva infot temperatuuride anomaaliate kohta Läänemere ja Põhjamere piirkonnas. Selline olukord oli näiteks 23.09.2024. Pildil on kombineeritud satelliitmõõtmisi ning mudeliandmeid.
DMI satelliit- ja mudeliandmete põhine merepinna temperatuuri anomaalia, 23.09.2024 kell 00 UTC
Allikas: https://ocean.dmi.dk/satellite/index.uk.php
Lisaks saab olukorrast Soome lahes ülevaate siit: https://www.marineheatwaves.org/mhw-overview.html
Selle info järgi, võib öelda, et Soome lahes algas mere kuumalaine 25.07.2024, kuumalaine maksimum esines 06.09.2024 ning lõppes 18.09.2024. Selle kuumalaine hinnang on kõrge (ing k severe).
Kokkuvõtteks võib öelda, et Keskkonnaagentuur jälgib ja analüüsib pidevalt Eesti ilmastikunähtusi, sealhulgas merevee temperatuuri, ja nende mõju keskkonnale. Septembri lõpus oli temperatuur 3-4 kraadi kõrgem 30 aasta keskmisest, ulatudes rekordkõrgustesse. Viimased aastad on toonud esile septembri ebatavaliselt kõrged temperatuurid, mis võivad viidata laiemale trendile, et sügised muutuvad Eestis soojemaks. Kuumalainete mõju avaldub mitte ainult õhutemperatuuri rekordites, vaid ka merevee soojenemises, millel võivad olla mitmesugused tagajärjed nii üksikutele liikidele kui ka ökosüsteemidele tervikuna. Soe merevesi mõjutab ka tsüklonite ja konvektiivsete nähtuste intensiivsust.
