Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade teemal muld ja maahõive.
Paljud inimesed ei puutu mullaga just sageli kokku, mistõttu on selle olulisust keeruline tajuda. Siiski mängib muld ja selle seisund keskset rolli mitmes eluvaldkonnas, mõjutades otseselt nii elupaikade seisundit, toidujulgeolekut, majandust ja kliimat.
Mulla seisund määrab sellel kasvavate taimede koosluse ja kvaliteedi, mis omakorda mõjutab kogu ökosüsteemi toimimist. Heas seisundis muld pakub meile elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid ehk looduse hüvesid ning on paljude majandussektorite alus.
Mullast pärineb 95% meie toidust ning koos selles elavate mikroorganismidega kaitseb see põhjavett ja toiduahelat saasteainete eest. Mulla panus veeringes ja veevoogude puhverdamisel aitab leevendada kliimamuutusega kaasnevat üleujutuste ja põua mõjusid. Euroopa Liidus (EL) tervikuna pakuvad põllu- ja rohumaad aastas hinnanguliselt 76 miljardi euro väärtuses erinevaid ökosüsteemiteenuseid, millest esmapilgul kõige olulisem tunduv taimekasvatus moodustab vähem kui kolmandiku.
Viimase 150 aasta jooksul oleme muldadele teinud rohkem kahju kui kogu 10 000 aasta jooksul enne seda. Jätkusuutmatu maakasutus, sealhulgas maa hõivamine tehislike pindadega, muldade saastamine ja üleharimine, võib muuta elurikkad mullad elutuks pinnaseks. Sellised muutused pärsivad mulla võimet pakkuda olulisi hüvesid: süsinik lendub atmosfääri, vihmavalingud põhjustavad üleujutusi või saagikuse säilimiseks tuleb kasutada üha rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid.
Eesti mullad on oma tekkelt ja olemuselt väga eriilmelised, kuid üldiselt võib nende seisundit pidada heaks. See tähendab muuhulgas seda, et võime usaldada Eestis kasvatatud toidu kvaliteeti ja loota muldadele kliimamuutuse mõjude leevendamisel.
Meie suuremad väljakutsed on peamiselt aluskivimi omadustest tingitud põllumuldade happesus Lõuna-Eestis ja kohati ka veekvaliteeti ohustav liigne fosforisisaldus.
Eesti muldade head seisundit toetavad võrdlemisi vähene maa hõivamine tehislike pindadega (alla 2% maismaa pindalast), lühike taimekasvuperiood ehk ajaliselt piiratud võimalus muldade üleharimiseks ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine. Mahepõllumajandusmaa osakaal põllumajandusmaast oli 2022. seisuga ELi-is suurem vaid Austrias ja Eestist väiksemaid mineraalväetiste koguseid pindalaühiku kohta kasutati vaid Soomes. Paraku 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaa osakaal vähenes 2,5% ning 78 mahetootjat lõpetas tegevuse.
Muldade hea seisundi säilitamiseks on käimas mitmed tegevused nii Eesti kui EL-i tasandil. Kuna EL-is puudub veel ühtne raamistik mullaandmete kogumiseks ja analüüsimiseks, siis EL-i mullaseire direktiivi algatus on üks keskne poliitikameede, mille alusel on tulevikus võimalik mulla kohta andmeid koguma hakata ning luua täna puuduvad mõõdikud mulla seisundi hindamiseks. Aastatel 2024–2027 läbiviidava teadus-arendusprojekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ raames uuendatakse Eesti mullastikukaart ning viiakse uuele tasemele mulla ja maahõive, sh kasvuhoonegaaside ja elurikkusega seonduv seire. Kooskõlas EL-i nullsaaste-eesmärgiga on võetud EL-is ambitsioonikas siht saavutada 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund ning maa nullnetohõive ehk seisukord, mille puhul maa hõivamine tehislike pindadega ei tule (pool)looduslike ökosüsteemide arvelt. Eduka ja jätkusuutliku tuleviku tagamiseks on oluline, et kõik liikmesriigid saaksid eesmärkide saavutamisse panustada viisil, mis arvestab nende lähtepunktide ja eripäradega.
Tutvu Eesti keskkonnaülevaate interaktiivsete kaartide ning graafikutega Keskkonnaportaalis!
Autor: Kati Suik Keskkonnaagentuurist
