Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti metsadest. Materjal on suunatud nii metsateemadest huvitatud avalikkusele kui ka poliitikakujundajale.
Eesti on üks metsarikkamaid riike Euroopa Liidus – metsaga on meil kaetud hinnanguliselt pool maismaast. Metsad pakuvad olulisi väärtusi, näiteks loodusturismi harrastamise võimalusi, loodusande, elupaiku erinevatele elusorganismidele ja seovad süsinikku. Samuti on metsa- ja puidusektor tähtis riigi majandusele. 2022. aasta seisuga andis sektor oma toodanguga 16% Eesti lisandväärtusest ning pakkus otseselt või kaudselt tööd igale kaheksandale töötavale inimesele.
Metsamajandamisel on oluline roll metsa seisundi ja selle funktsioonide kestlikkuse tagamisel. Üheks olulisemaks surveallikaks on raie, mille maht on viimasel kümnendil püsinud 10-12 mln m3 tasemel. Raiumise vajadust on suurendanud 2022. aasta augustist järsult vähenenud puidu import, mis tulenes eelkõige sõjast Ukrainas. Prognooside järgi raiemaht tulevikus langeb.
Metsamaa pindala on viimasel kümnendil püsinud stabiilsena, kuid metsata metsamaa osakaal on kasvanud, moodustades 2022. aastal 9,2% kogu metsamaast. Langustrendis on monokultuursete ehk üheliigiliste puistute ning tõusutrendis nelja ja enama puuliigiga puistute pindalad, mis üheskoos viitab puude liigirikkuse kasvule. Huvitav suundumus on lehtpuupuistute osakaalu suurenemine eelkõige erametsades, mida võib mõjutada sealne suurem loodusliku uuenemise osatähtsus võrreldes riigimetsadega.
Järjest olulisem on ka kliimamuutuse mõju metsadele. Näiteks prognoositakse invasiivsete haigustekitajate ja metsakahjurite leviku kasvu, mida soodustavad muuhulgas sagenevad põuad ning soojemad kevaded ja talved. Juba täna saab kliimamuutusega seostada nii metsa juurdekasvu vähenemist kui kuuse-kooreüraskite kahjustuste suurenemist.
Metsade elurikkuse, sidususe ja seeläbi nende hea seisundi säilitamiseks on rakendatud erinevaid abinõusid, sealhulgas loodud uusi ja hoitud olemasolevaid kaitsealasid. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud ning 2024. aasta seisuga on 28,4% Eesti metsadest kaitse all, millest 16,8% on rangelt kaitstav metsamaa. Siinkohal on oluline märkida, et kaitstava metsamaa arvutamise metoodikat on muudetud tänavu aastal.
Oluliseks vahendiks on ka puidu väärindamine, mis on võtmeks nii süsinikuemissioonide vähendamisel kui ka sektori loodava lisandväärtuse suurendamisel. Üheks positiivseks suunaks valdkonna arengus on puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, kus toodetakse vajalikke kemikaale ja materjale eelkõige väheväärtuslikumast puidust.
Tutvu Eesti keskkonnaülevaatega Keskkonnaportaalis!
Autor: Kati Suik, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist
