Ehitus- ja lammutusjäätmed on oluline ressurss ringmajandusele üleminekul, sest tegemist on põlevkivitööstuse jäätmete järel suuruselt teise jäätmevooga, moodustades 14% kogu Eesti jäätmetekkest (2022. a 3,26 milj t). Selliste jäätmete taaskasutuse tase on kõrge, kuid materjalina ringlussevõtt moodustab sellest keskmiselt vaid 35,5% (2020. ja 2021.a andmetel).
Segamini kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisel saadud materjal on ringlussevõtuks sageli madala kvaliteediga või ei ole võimalik seda üldse uuesti kasutada. Liigiti kogumine parandab oluliselt jäätmematerjali kvaliteeti, mis omakorda võimaldab jäätmeid rohkem ringlusesse võtta. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ja käitlus on Eestis reguleeritud kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadega, kuid nõuete detailsus ja liigiti kogutavate materjalide loetelu on omavalitsuste lõikes väga erinev. Ühtne regulatsioon soodustaks ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu arengut.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise analüüs, mille eesmärgiks oli koostada ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna hetkeseisust ning anda sisend võimaliku liigiti kogumise määruse kehtestamiseks. Analüüsi käigus vaadati läbi kõigi 79 kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjad. Eeskirjadest saab kokkuvõtlikult välja tuua, et (joonis 1):
(% osakaal kõikidest jäätmehoolduseeskirjadest) 2023. a septembris.
● kõikides jäätmehoolduseeskirjades oli ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise peatükis esitatud nõue koguda eraldi ohtlike jäätmeid;
● üle 90% jäätmehoolduseeskirjades oli liigiti kogumise nõue mineraalsetele ja plasti jäätmetele;
● 80-90% jäätmehoolduseeskirjades oli nõue koguda eraldi saastunud pinnast; värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmeid; ohtlikke aineid sisaldavaid ehitusmaterjale või pakendit; naftaprodukte sisaldavaid jäätmeid; asbesti sisaldavaid jäätmeid ning puidu jäätmeid.
● 60-80% jäätmehoolduseeskirjades oli nõue koguda pakendeid, metalli ning paberit ja kartongi liigiti;
● kõige vähem oli mainitud telliste ning keraamika ja plaatide eraldi kogumist. Enamikel juhtudel võimaldati neid koguda mineraalsete jäätmete nimetuse all.
Kõige detailsem on Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri, millele järgneb Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri.
Analüüsi käigus vaadeldi ka teiste Euroopa riikide nõudeid ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele. Võrdluseks uuriti Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Norra erinevaid seadusandlikke dokumente, eeskirju ja juhiseid. Üheski nimetatud riigis ei ole nõuded kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt, kehtivad üldised nõuded, mis ei sõltu tegevuspiirkonnast.
Enamikes nendes riikides on elanikele ja ettevõtetele seatud erinevad tingimused. Elanikud ei pea üldjuhul tekkekohal ehitus- ja lammutusjäätmeid liigiti koguma, kuid kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada oma elanikele ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti üle andmise võimalused. Ühtsed tekkekohal liigiti kogumise nõuded kehtivad enamjaolt vaid ettevõtetele. Liigiti kogumise kohustusega hõlmatud jäätmeliikide loeteludes korduvad sellised jäätmete nimetused nagu puit, mineraalsed jäätmed, metallid, klaas, plast, kips ja ohtlikud jäätmed. Neid näiteid arvestades on analüüsis tehtud ettepanek rakendada sarnast lähenemist ka Eestis.
Lisaks jäätmehoolduseeskirjade analüüsile sisaldab töö infot tekkinud, liigiti kogutud, taaskasutatud (sh ringlussevõetud, tagasitäiteks ja põletusse suunatud) ja ladestatud jäätmekoguseid liikide põhiselt, ekspordi ja impordi mahtusid, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega tegelevate ettevõtete kaardirakendust ning ettepanekuid, majandusliku mõju analüüsi ja palju muud.
Põhjalikumad selgitused koos analüüsi aruandega leiad Keskkonnaportaalist.
Autorid: peaspetsialist Laura Ventsel ja juhtivspetsialist Pille Aarma Keskkonnaagentuurist.
