Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused tagavad meile elamisväärse elukeskkonna. 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis Keskkonnaagentuuri juhtimisel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega ELME projekti käigus maismaaökosüsteemide ulatus, ökoloogiline seisund ning ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: metsad, niidud, sood ning põllumajanduslikud ökosüsteemid.
Töö teostati kahes etapis, mida nimetame ELME1-ks ja ELME2-ks. 2023. a lõppenud töö teine etapp ehk nn ELME2 täiendas ELME1 raames väljatöötatud baastasemete kaardistamise metoodikat, uuendas andmekihid ning lisas ELME1 raames kaardistatud looduse hüvede nn biofüüsikalistele väärtustele (hüvede paiknemine ruumis, mahud, kogused) sotsiaalse ja majandusliku (võimalusel rahalise) väärtuse. Kuigi ELME projekt on tänaseks läbi, jätkab Keskkonnaagentuur ökosüsteemide ja nende hüvede hindamise ja kaardistamise tulemite praktikasse juurutamise ning ajakohasena hoidmise ning tulevaste kordushindamistega.
Töö tulemusena on nüüd valminud töövahend elurikkust, elukeskkonna head seisundit ning kliimakindlust toetavate kestlike ruumiotsuste tegemiseks. See sisaldab põhimõtteid, metoodikaid ning kaardikihtide komplekti. Väljundi saab jagada kolmeks:
- ökosüsteemide ulatuse kaart ehk baaskaart;
- maismaaökosüsteemide ökoloogilise seisundi kaart;
- maismaaökosüsteemide hüvede ehk ökosüsteemiteenuste kaardid.
Looduse hüvedest hinnati ja kaardistati ELME2 raames:
- reguleerivad ja säilitavad hüved, mis on ökosüsteemide ja seega ka meie elukeskkonna toimimise aluseks: elupaikade pakkumine looduslikele liikidele, kliimaregulatsioon ehk orgaanilise süsiniku varu mullas ning puitses biomassis, mikrokliima regulatsioon, veevoogude ja õhusaaste puhverdamise ning ainevoogude reguleerimise ja vee puhastamise võime, loodusliku bioloogilise tõrje potentsiaal ning tolmeldamine;
- varustavad hüved, mis tagavad loodusest pärit tooraine ja materjalide kättesaadavuse: puit, loodusannid jm looduse kõrvalkasutus, põllult saadava toidu ja sööda pakkumise potentsiaal, turvas;
- kultuurilised hüved, mis panustavad meie vaimsesse ja füüsilisse tervisesse ning kultuurilistesse kogemustesse: loodusharrastuste ja looduse tervisehüvede, looduse virgestus- ja turismiväärtus.
Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja looduse hüvede kaarte saab uurida ning alla laadida Keskkonnaagentuuri uuest kaardiloost.
Kaardikihid koostati maismaaökosüsteeme süvitsi tundvate ökoloogide ning keskkonnaökonoomika ja sotsiaalmajanduse ekspertide juhtimisel mahuka geoinformaatilise analüüsi põhjal, kasutades kõiki kättesaadavaid ja asjakohaseid andmestikke (EELIS, metsaregister, Eesti topograafia andmekogu, Eesti mullastikukaart, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti register, Statistikaameti andmed, kaugseireandmestikud, teadustööd jm uuringud ning kirjandusallikad jne). ELME kaartidel kajastub kasutatud sisendandmestike info kaardistamise hetke seisuga. Detailne metoodika, sh kasutatud andmestikud ja töö tulemused on täpsemalt kirjas ELME2 aruandes.
Põnevaid noppeid tulemustest
Üle-eestiliselt on heas seisundis enim soid (53% soode kogupindalast) – suured looduslikud sood on meil valdavalt kaitse all. Kõige halvem on olukord põllumajanduslikes ökosüsteemides, kus domineerivad monotoonsed põllumaad (73% põldudest on viletsas ökoloogilises seisundis), ning niitudel, mis vajavad jätkuvat hoolt nende pärandkoosluste ilme säilitamiseks (65% on viletsas seisundis). Metsadest on suurem osa (60% metsade pindalast) keskmise looduslikkusega, mis tähendab neil aladel metsamajanduse mõõdukat mõju. ELME ökosüsteemide seisundi kaart on esimene omataoline ja ainulaadne, kuna annab esmakordselt ülepinnalise hinnangu maismaaökosüsteemide seisundile.
ELME2 raames kaardistatud maismaaökosüsteemide seisund üldistatud kujul.
Töö tulemid näitavad, et kaitstavatel aladel, aga ka rohevõrgustikus on mitmed olulised hüved paremini hoitud ning ökosüsteemide seisund parem. See tähendab, et looduskaitse on investeering – paljude oluliste, sh suure majandusliku väärtusega loodushüvede pakkumine on kaitstavatel aladel parem, seda just reguleerivate hüvede puhul (süsinikuvaru hoidmine, ainevoogude reguleerimine, elupaigahüve jne).
Oluliste reguleerivate ja säilitavate hüvede pakkumine on suurem just kaitstavatel aladel. Elupaigahüve näide.
Kaitstavad alad panustavad oluliselt ka maismaaökosüsteemide ökoloogilise sidususe tagamisse.
Lisaks kaitstavatele aladele on ka rohevõrgustikus kõrge ökoloogilise väärtusega alasid rohkem.
* Rohevõrgustik on looduskaitse ja maastikukorralduse kontseptsioon, mis hõlmab omavahel ühendatud roheliste alade ja looduslike elupaikade süsteemi. Eesmärk on säilitada ja toetada bioloogilist mitmekesisust, võimaldades liikide liikumist ja ökoloogiliste protsesside toimimist. Rohevõrgustik koosneb tavaliselt metsadest, niitudest, märgaladest, parkidest ja muudest rohealadest, mis on ühendatud koridoride või ökoloogiliste ühendusteede kaudu, aidates kaasa looduse terviklikkusele ja ökoloogilisele tasakaalule.
ELME andmestike kasutusvaldkonnad
Lühidalt saab ELME andmestike olulisima kasutusvaldkonna kokku võtta nii – loodud töövahend on abiks kestlike maakasutusotsuste tegemisel. Oluline on rõhutada ELME andmestike ülepinnalisust, üle-eestilisust ning ruumilist detailsust – kaardikihtidest saab teha nii numbrilisi kokkuvõtteid kui ka vaadata ja kasutada kohapõhist loodusväärtuste infot.
Maakasutuse ülepinnaline planeerimine, arvestades eri valdkondade eesmärke (sh nii kliima kui ka elurikkuse, aga ka toidutootmise ning inimtaristu jm vajadusi) ja sellega seonduv maahõivehierarhia (lihtsustatult öeldes süsteem eri maakasutuste vahel jätkusuutliku tasakaalu leidmiseks) on lähiaastate ja aastakümnete strateegiliste eesmärkide võtmesõnad.
Näiteks kliimaeesmärkide täitmiseks on vajalik kasvuhoonegaaside tõhusam sidumine ja süsinikuvaru hoidmine. Selle tarbeks on vaja teha ruumiotsuseid, mis prioriseerivad suure süsinikuvaruga ja/või suure sidumispotentsiaaliga elupaikade säilimist ja kaitset. Elurikkuse strateegiast tulenevad nii mullastrateegia (ja sellest mullaseire direktiiv) kui ka looduse kaitse ja taastamise eesmärgid (ELi looduse taastamise määrus, siseriiklikud eesmärgid looduse taastamiseks), mis vajavad sisendit elupaikade seisundi ja taastamisvajaduse kohta. Maa netohõive pidurdamine, 30% maismaa-alade tõhusa kaitse tagamine, muldade hea seisundi kindlustamine, maastikukonventsiooni raames maastike protsesside toimimise toetamine on kõik valdkonnad, mille jaoks ELMEst saab infot ning vastavaid indikaatoreid ja tegevusi sisustada.
ELME andmestikud on juba leidnud kasutust kaitseplaneerimisel, sh kaitse alla võetavate alade loodusväärtuste kaitsevajaduse põhjendamisel (näiteks Sõrve looduskaitseala moodustamisel). Tulemeid on kavas hakata kasutama ka kaitstavate alade kaitse tulemuslikkuse hindamiseks. ELME metoodikal baseerub ka toetusskeem „ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal“. Lisaks on ELME andmestikud olnud sisendiks ökosüsteemide arvepidamise arendamisel. Väljundeid on kasutatud rohevõrgustiku planeerimisel ning ELME seisundikaardi järgi on antud hinnangud kohalike omavalitsuste rohevõrgustike seisundile portaalis Minuomavalitsus.ee. Teadlased kasutavad ELME kaarte teadustöödes ning looduses liikujad rikkalike loodusandide asukohtade otsimiseks. Populaarsed on viimaste seas just seente ja marjade kaardid.
ELME kihte saab kasutada abivahendina kavandatavate tegevuste kohapõhistes tulu-kulu analüüsides, et hinnata, kas saadav majanduslik kasu kaalub üles võimaliku kahju looduse hüvedele. Loodud andmestikud võimaldavad maakasutusotsuste tegemisel arvestada suurte loodusväärtuste esinemisaladega, sh ökosüsteemiteenuste nn kuumkohtade ehk paljude oluliste hüvede koondumiskohtadega. Selline info aitab maakasutust kestlikumalt planeerida ja prioriseerida, sh saab abiks olla tulevasel maahõivehierarhia väljatöötamisel ja rakendamisel.
ELME andmestikud on sobilikud kasutamiseks keskkonnamõju hindamisel, üld- ja eriplaneeringutes ning üleriigilise planeeringu koostamisel, samuti suuremahuliste taristuprojektide, tuule- ja päikeseparkide asukohtade valikul ning ka näiteks asendusmetsastamise ja ökoloogilise taastamise otsuste tegemisel.
Näide ELME seisundikaardi kasutusest tuuleparkide asukohasobivuse valiku ülesandes.
Olulised sõnumid:
- kõik looduse hüved panustavad otsesemalt või kaudsemalt meie heaolusse ja majandusse. Ökosüsteemide hea käekäik on stabiilse majanduse üks alustala;
- looduse mitmekesisus ja ökosüsteemide hea seisund on seotud looduse hüvede pakkumisega. Paljud looduse hüved, eriti reguleerivad ja kultuurilised hüved, sõltuvad ökosüsteemide ökoloogilisest seisundist. Looduslik mitmekesisus hoiab ökosüsteemid toimimas ja võimaldab teiste hüvede pakkumist. Sageli on hüved aga omavahel lõivsuhtes;
- kõiki hüvesid ei saa rahasse panna ja raha ei ole olulisim mõõdik. Majandusliku hinnangu kõrval tuleb arvestada ka neid ökosüsteemide olulisi omadusi, mida nende kompleksse või kõikehõlmava iseloomu tõttu rahaliselt või muul moel majanduslikult hinnata ei saa. Üks selline looduse omadus on näiteks ELME raames kaardistatud liikidele elupaikade pakkumine, mis on aluseks paljudele teistele hüvedele;
- rahalise väärtuse hinnangud näitavad vaid osa nii kogu rahalisest väärtusest kui ka kogu väärtuste paketist. Majanduslik (rahaline) käsitlus annab olulise indikatsiooni ökosüsteemide rollist meie igapäevaelus, kuid see moodustab vaid osa hüve kogutähtsusest;
- hüve rahaline väärtus oleneb rakendatud metoodikast, turuväärtuse kasutamisel ka turuseisust ja hetkehinnast;
- ruumilisel planeerimisel võiks rahalisele väärtusele eelistada oluliste hüvede paiknemise ja koguste kaardikihte. Oluliste alade tuumikalade säilitamine või taastamine aitab tagada hüvede jätkuva kättesaadavuse (või taastumise).
ELME projekti kaasrahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Autor: Madli Linder, Keskkonnaagentuuri nõunik
