IPCC ehk Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel avaldab regulaarselt hinnanguraporteid, eesmärgiga pakkuda otsustajatele kliimapoliitika kujundamiseks teaduslikku informatsiooni. Paneel on jõudnud seitsmenda hinnangutsüklini ja selle raames antakse põhiraportite kõrval välja ka eriraport kliimamuutuse ja linnade kohta (2027). Eriraporti sisu kavandamiseks kogunesid valitud eksperdid 16.–19. aprillil Riias. Eksperdid valis IPCC teaduskogu. Selleks sõeluti riikide poolt nomineeritud 1 300 eksperdi seast välja 90 delegaati. Valituks osutus ka Keskkonnaagentuuri kui IPCC kontaktasutuse poolt esitatud Helen Sooväli-Sepping Tallinna Tehnikaülikoolist.
Põhjuseid linnade eriraporti koostamiseks on mitmeid. Üleilmne soojenemine toob kaasa merepinna tõusu; suurendab äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu üleujutused, põuad ja tormid, esinemise sagedust ning soodustab troopiliste haiguste levikut. See kõik mõjutab linnade põhiteenuseid, taristut, inimeste eluasemeid, elatusallikaid ning tervist.
„Samal ajal on linnad üheks peamiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste allikaks,“ nendib Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „65–75% üleilmsest heitest pärineb just sealt. On põhjust prognoosida, et linnaliste piirkondade kasv jätkub ja nii, et aastaks 2050 on linnasid isegi kuni 65% enam. Läbimõeldud planeeringuga on võimalik toetada nii kliimamuutustega kohanemist kui nende leevendamist ning vältida olukorda, kus meie endi ehitatud keskkond meile ohtlikuks muutub,“ lisab Ala.
Kiire linnastumise ajastul on hädavajalik mõelda, kuidas on võimalik linnade kujunemist ja linnakeskkonna planeerimist suunata nii, et kaasneks võimalikult väike keskkonnamõju. Samuti on oluline, et linnade käsutuses oleks parim teadmine ja praktikad kliimamuutusega kohanemiseks ja leevendamiseks. Juba täna elavad sajad miljonid inimesed kliimamuutusest tulenevate riskide ohutsoonis. Linnakeskkonna kiireks muutmiseks on vaja konkreetseid leevendamist ja kohanemist võimaldavaid näiteid ning rahastamisplaane. Lisaks keskkonnahoidlikkuse tagamisele vajab muutmist ka linnade valitsemise mudelid. Kõikide Riias toimunud arutelupäevade jooksul jõuti ikka ja jälle seisukohani, et muutus peab toimuma linnade juhtimises, vajalik on erinevate valdkondade juhtide tugev koostöö.
Kliimamuutuse ja linnade eriraporti muudab teiste IPCC aruannete seas omanäoliseks see, et lisaks teaduslikule taustale lisatakse sinna ka peatükk võimalike lahendustega. Kliimapaneeli ambitsioon on eriraporti näol pakkuda kohalikele omavalitsustele väärtuslikku ja kasutajasõbralikku töövahendit.
„Aruande kavandamise arutelul oli minul endal kaks seisukohta, mille tõstatasin. Esiteks, kui rääkida linnade aruandes ainult linnadest ja unustada linna- ja maapiirkondade vastastikmõju, siis võib juhtuda, et maapiirkondi stigmatiseeritakse ja nende kliimamured kukuvad laualt maha. Teise teemana rõhutasin vajadust hoida meeles ja pakkuda lahendusi ka sõjapiirkondades räsitud linnadele. Maailmas on sadu linnu, näiteks Ukrainas, mis kannatavad sõjategevuse all, kuid peagi tuleb neid linnu hakata üles ehitama ja siis peaks olema kliimakindlus planeerimise horisontaalseks mõõteks,“ selgitab Helen Sooväli-Sepping.
Linnateemaline eriaraport kõnetab kindlasti ka Eesti linnasid – 58% maailma linnades elab vähem kui 1 miljon elanikku ja nendest omakorda 42% on vähem kui 300 000 elanikku. Eestis näitab kliimaneutraalsuse suunas liikumisel eeskuju Tartu, kes osaleb Euroopa Liidu missioonis «100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030». Kliimaneutraalsete linnade missiooniga toetatakse erinevate sektorite (energia, transport, jäätmekäitlus jm) uudseid lahendusi ning tagatakse kvaliteetne ja kõigile kättesaadav elukeskkond.
Et kokku kutsutud delegaadid intensiivsetes aruteludes loovust ja mõttekirkust ei kaotaks, koostati kaasava häkatoni käigus mitmeid kliimamuutustega seotud koomikseid. Olgu siinkohal ära toodud üks nendest, mis osundab kliimamuutuste leevendamise tuumprobleemile – ebameeldivate otsuste langetamisele ühiskonnas.
Riias toimunud kohtumisel valmis eriraporti sisukord, kokku lepiti peatükkide pealkirjad ja peamised märksõnad. Sisukorra kinnitab IPCC paneel juulis toimuval kohtumisel. Seejärel asutakse otsima autoreid ja algab kibekiire tööaeg, mis sisaldab nii raporti koostamise kui kommenteerimise perioode. IPCC raportite koostamise protsessist annab täpsema ülevaate allolev joonis.
Autorid: Helen Sooväli-Sepping TalTechist ja Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala
