Keskkonnaagentuur koondab koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul järk-järgult ülevaate Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Keskkonnaülevaatesse on koondatud ajakohane ja teadmistepõhine materjal, mis on suunatud nii avalikkusele kui poliitikakujundajale. Keskkonnaülevaate ökosüsteemide peatükk koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ökosüsteemidele ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.
Mida paremas ökoloogilises seisundis on elupaigad, seda rohkem olulisi funktsioone nad täidavad.
Heas seisus ökosüsteemid pakuvad meile elutähtsaid looduse hüvesid, nagu kasvuhoonegaaside sidumine või toidu ja sööda tootmine. Loodusdirektiivi ehk Natura 2000 elupaigatüüpide seisund Eestis on paranenud ning on võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega soodsam. Kõige paremas seisundis on Eestis mere- ja rannikuelupaigad, ebasoodsas seisundis on aga enamik soo-, metsa- ja niiduelupaikadest.
Põhiline surveallikas ökosüsteemidele on loodusressursside kasutamine, nagu näiteks turba kaevandamine, metsade aktiivne majandamine, sh raadamine või põllumajandus. Samal ajal on loodusressursid aga oluline osa riigi majandusest. Statistikaameti andmetel moodustas turba, puidu ja teravilja eksport 2023. aastal Eesti ekspordimahust 12,8% (ligikaudu 2,32 miljardit eurot). Maailma Majandusfoorumi andmetel on aga just elurikkuse kadu ja loodusressursside puudus ühed olulisematest majandusriskidest 10 aasta pärast.
Eelnevat arvesse võttes on võetud eesmärgiks taastamismeetmete rakendamisel saavutada 2050. aastaks kõikide elupaikade ja liikide soodne seisund. Ökosüsteemide soodsa seisundi tagamiseks rakendatakse mitmesuguseid meetmeid. Muuhulgas on säilitatud ja loodud uusi kaitsealasid, mis moodustavad 19,8% Eesti maismaast (koos väiksemate järvedega). Sealjuures on maismaaökosüsteemide seisund ja sidusus ehk omavaheline ühendatus ning pakutavate hüvede, sh elupaigahüve väärtus, oluliselt kõrgem just meie kaitstavatel aladel. Juba kahjustunud looduse taastamist on rakendatud nii märgalade, niitude kui ka metsade seisundi parandamiseks. Ökosüsteemide seisundi ja hüvede ruumi- ehk kaardiandmed on oluline sisend ruumiotsuste tegemisel, sh planeeringutes ja suurprojektide rakendamisel. Üleriigilised kaardid maismaaökosüsteemide seisundi ja hüvede kohta on loodud Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames, mille kaardiloo avalikustame samuti lähiajal.
Järgnevatel kuudel lisanduvad sarnaselt ökosüsteemide ning ilma ja kliima valdkonnale ülevaated ka näiteks jäätmete ja ringmajanduse, metsa, mulla ja maahõive ning teiste valdkondade kohta.
Hoia Eesti keskkonnaülevaatel pilk peal Keskkonnaportaalis.
