Märtsi alguses toimus Keskkonnaagentuuri eestvedamisel jäätmete liigiti kogumise lahenduste kasutuselevõtu edendamise projekti juhtrühma kohtumine. Arutati projekti üldplaani, tegevus- ja ajakava ning kinnitati 2024. aasta eelarve, milleks on 244 600 eurot.
EL 2021 – 2027 struktuurivahenditest rahastatava projekti peamine eesmärk on suunatud jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamise toetamiseks vajaliku jäätmemudeli loomisele ja arendamisele ning jäätmete seiresüsteemi loomisele, sh toetamaks sortimisuuringute läbiviimist. Projektis loodava lahenduse näol ei ole tegemist ühekordse tulemiga, vaid tegevustega on kavas jätkata ka peale toetusperioodi lõppu. „See kõik on vajalik selleks, et riigis tekiksid nii kohalike omavalitsuste (KOV) kui ka riigi tasandi toimemudelid ning lahendused jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks. Läbi selle on võimalik riigil seatud sihttasemeid täitma hakata koostöös KOVidega, kellel tuleb senisest aktiivsemalt panustada sihttasemete täitmisesse,“ ütles Keskkonnaagentuuri direktor ja projekti juhtrühma juht Taimar Ala.
Projekti raames loodavat jäätmemudelit arendab Keskkonnaagentuur, kaasates ka erinevaid partnereid, sh KOV-e. Keskkonnaagentuuri jäätmemudeli arendustiimi juht Rauno Lust rõhutas, et loodav jäätmemudel võimaldab välja selgitada vajaliku ja konkreetsele omavalitsusele sobiva taristu, andes ka indikatsiooni, missuguseid lahendusi on mõistlik ja vajalik luua, et saaks tagatud piisav jäätmete liigiti kogumine. See aitaks kaasa ka KOVide eesmärgile suurendada jäätmete liigiti kogumise taset. Koostöös kohalike omavalitsustega (kaasati 13 eriilmelist KOV-i) oleme eelmisel aastal selgitanud välja mudeli tööulatuse ja vajadused. Praeguseks on arendustiim moodustatud ja töö käib. Kaasame testimisse vajadusel ka kohalikud omavalitsused. Soov on mudeli esimene versioon valmis saada mais 2024 ning täiendatud versioon sügiseks.
Projekti tegevus viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames. Jäätmete liigiti kogumise lahenduste kasutuselevõtu edendamise projekti elluviimise koordineerimiseks moodustatud juhtrühma kuuluvad Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, Keskkonnaameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Juhtrühma roll on koordineerida projekti rakendamist, kinnitada projekti detailne tegevus-ja ajakava ning eelarve. Projekti rakendamise juhtroll on Keskkonnaagentuuril, kes on ühtlasi ka antud tegevuse toetuse saaja.
Jäätmemudelist üksi ei piisa kõigi jäätmemajanduse probleemide lahendamiseks.
Arendatava jäätmemudeli abiga tekib kohalikele omavalitsustele tööriist, millega minna Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (edaspidi SA KIK) toetust taotlema vajaliku taristu arendamiseks. Täpsed tingimused kohalike omavalitustele suunatud toetustele Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest selguvad suveks 2024, seejärel saadetakse need kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi. 2024. aasta lõpus loodame koostöös SA-ga KIK toetust jagama hakata. Toetuste jagamisel on tervikpilt Kliimaministeeriumi hoida. Kokku on ringmajanduse, ressursitõhususe ja jäätmekäitluse korraldamiseks perioodil 2021 – 2027 EL vahendeid 111 mln eurot. Oluline on, et vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Jäätmete liigiti kogumise efektiivse rahastamise tagamisel on jäätmemudel kindlasti vajalik, kinnitas kohtumisel ka Kliimaministeeriumi nõunik Katrin Koppel.
Projekti osaks on ka riigile parima võimaliku jäätmete seiresüsteemi loomine ning sortimisuuringute läbiviimine.
Riik on tänaseni läbi viinud jäätmete sortimisuuringuid iga nelja aasta tagant ühekordsete hangetena ehk täna puudub terviklik ja süsteemne lahendus vajaduspõhiste ja ajakriitiliste lahenduste tekitamiseks. Aastal 2019 läbiviidud sortimisuuringu andmed on tänaseks juba pigem aegunud, mistõttu nende kasutamine jäätmemudeli koostamise protsessis on küsitav. Samas selleks, et riigis saaks tekkida parem ülevaade ja nähtav progress sihttasemete poole liikumisel, on oluline minna ühekordsete lahenduste pealt järjepidevale ja ühtlasemale lahendusele. Teisisõnu sortimisuuring ei oleks asi omaette, mille hankimist korraldatakse üks kord mitme aasta järel, vaid tekib süsteemne ja iga-aastaselt täpsustuv lahendus, läbi mille saab tagatud, et ka riigi andmete, aruandluse ja hinnangute usaldusväärsus tõuseb. Keskkonnaagentuuri keskkonnakorralduse osakonna juhataja Monika Kont’i sõnul lähtutakse uue süsteemi üles ehitamisel sisend-väljund põhimõttest ehk siis riigi tasandi lahendusi peab olema võimalik ka KOV tasandile integreerida ja vastupidi. Selleks, et algatada seiresüsteemi loomist, on oluline roll ka 11.03.2024 välja kuulutatud sortimisuuringu riigihankel (Hanketeade 272538, „Riiklik jäätmete sortimisuuring“), sh saades ka ajakohast infot jäätmekorralduse paremaks planeerimiseks kohalikes omavalitsustes, võimalusel integreerides tulemeid ka jäätmemudeli arendusse.
Kogu protsessi juures on kohalike omavalitsuse kogemused ja sisend üliolulised. Seega on Keskkonnaagentuur kaasanud juba mudeli arendamise eel erinevaid kohalikke omavalitsusi (13 KOV-i). „Kindlasti on meil oluline oma teadmised ja sisend mudeli arendamiseks anda ja testimises osaleda,“ sõnas Eesti Linnade ja Valdade liidu asedirektor Rait Pihelgas.
Taust:
Mis probleemi lahendame?
Kliimaminister kinnitas eelmise aasta lõpus Riigi jäätmekava 2023 – 2028. Jäätmekava annab üldised suunised, kuhu suunas järgnevatel aastatel liigume. Ringmajanduse edendamiseks, sh ressursside efektiivseks kasutamiseks ja jäätmekäitluse mõju vähendamiseks inim- ja looduskeskkonnale on võimalik jäätmekava eesmärkide täitmiseks kasutada ELi struktuurivahendeid 111 miljoni euro ulatuses.
Riigi üks põhilistest muredest on olmejäätmete madal ringlussevõtu määr, mida oleks vaja suurendada. Viimaste andmete kohaselt on olmejäätmete ringlussevõtt 31% juures. Ringlussevõtu määrale aitab kindlasti kaasa biojäätmete liigiti kogumise või kompostimise kohustuslikkuse nõue kohalikes omavalitsustes, kuid sellest ainult ei piisa. Selleks, et 2025. a lõpuks täita meile seatud eesmärke, tuleb suurendada ringlussevõtu määrasid olmejäätmete puhul. Ringlussevõtu eelduseks on efektiivne ja läbimõeldud süsteem jäätmete liigiti kogumiseks. Liigiti kogumise taristu õige mastaap (konteinerite asukoht, hulk, mahud jne) on aluseks jäätmete ringlussevõtuks.
Arendatava jäätmemudeli abiga tekib kohalikele omavalitsustele tööriist, millega planeerida oma piirkondade jäätmete liigiti kogumist, kuid mis on ka abimeheks SA-lt KIK toetuse taotlemisel. Jäätmemudeli ja sortimisuuringute läbiviimiseks ja uue süsteemi loomiseks on perioodil 2024 – 2029 võimalik kasutada kuni 1,54 mln eurot 111-st miljonist.
