Korrapäraselt koos käiv Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) sai 60. istungil kokku Istanbulis. IPCC avaldab regulaarselt hinnanguraporteid, mille eesmärgiks on pakkuda otsustajatele kliimapoliitika kujundamiseks teaduslikku informatsiooni. Viimase kohtumise sihiks oli panna paika järgmise hinnangutsükli raamistik. Eestit esindab IPCC paneelidel Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
IPCC raportite koostamisel teevad koostööd tuhanded inimesed üle kogu maailma. Teadlased töötavad vabatahtlikult, hinnates ja koondades iga-aastaselt ilmuvate artiklite põhjal värskeimat teadmist kliimamuutuste põhjustajate, muutuste mõju ja tulevikuriskide ning kohanemise ja leevendamise võimaluste kohta. Läbipaistvuse tagamiseks läbivad raportid mitmekordse kommenteerimise, milles saavad osaleda kõikide liikmesriikide eksperdid ja valitsuste esindajad.
IPCC on hinnanguraporteid avaldanud alates 1990. aastast. Praegune seitsmes hinnangutsükkel algas 2023. aasta juulis toimunud IPCC büroo liikmete valimisega ning lõpeb 2029. aastal sünteesiraporti väljaandmisega. Seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek osutus üle ootuste keerukaks. Küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks, mis said punkti alles viimasele ametlikule istungipäevale järgnenud hommikul.
Arutelud keskendusid küsimusele, kuidas esitada asjakohast teadusinformatsiooni järgmiseks Pariisi kokkuleppe vaheülevaateks (Global Stocktake, 2028) ja globaalse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi täitmiseks. Nädala lõpuks otsustati, et vaatamata tihedale ajakavale peab Pariisi kokkuleppe vaheülevaate toetamiseks vajalik info tulema traditsioonilistest põhiraportitest. See tähendab, et sarnaselt eelmistele perioodidele koostatakse ka selle hinnangutsükli vältel mahukad töögruppide raportid koos otsustajatele mõeldud lühikokkuvõtetega. Kokku kolm – esimese raporti keskmes on kliimamuutuste loodusteaduslik alus, teine on pühendatud kohanemisele ja haavatavusele ning kolmas kliimamuutuste leevendamisele. Täpsem ajakava raportite koostamiseks ja nende ilmumise tähtajad lepitakse kokku järgmisel 2024.a suvel toimuval istungil.
Vastavalt varasemale kokkuleppele on põhiraportite kõrval kavas välja anda eriraport kliimamuutuste ja linnade kohta (2027) ning lühiealisi kliimamõjureid puudutav metoodikaaruanne (2027). Linnade eriraporti sisu hakatakse kavandama käesoleva aasta aprillis ning seekord on teadlaste gruppi kaasatud ka Eesti esindaja Helen Sooväli-Sepping Tallinna Tehnikaülikoolist.
Täiendavate väljaannete osas oli riikidel mitmeid arvamusi. Palju toetust said kliima murdepunktide, kohanemise ning kaotuste ja kahjudega seotud väljundid, mis peegeldavad jõupingutusi kliimamuutuste halvimate mõjude leevendamiseks. Lõpuks otsustati, et koostöös teise töögrupiga uuendatakse 1994. aastal välja antud IPCC tehniline juhend kliimamuutuste mõju ja kohanemise kohta, mis sisaldab muu hulgas ka kohanemise mõõdikuid ja meetodeid. Juhend sünnib teise töögrupi raporti osana, aga ilmub eraldi väljaandena. Lisaks koostavad teadlased täiendava metoodikaaruande süsinikdioksiidi eemaldamise, kogumise ja kasutamise ning säilitamise tehnoloogiate kohta.
Lisaks vajadusele pakkuda ajakohast ja praktilist teadusinfot järgmiseks Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmise vahekontrolliks, asetub seitsmendas hinnangutsüklis märkimisväärne rõhk kliimamuutustega kohanemisele ning koostööle teiste institutsioonidega. Kui eelmine periood oli väga töömahukas ning venis planeeritust pikemaks, siis nüüd on sihiks pigem lühemad, sisutihedamad ja uuele teadusele keskendunud raportid, mis pakuvad otsustajatele lihtsas keeles teavet. Paralleelselt uue hinnangutsükli väljaannete planeerimisega jätkub ka IPCC üldise töökorralduse ajakohastamine.
Põhisõnumid, mille saime kaasa eelmisest IPCC hinnangutsüklist:
- Kliimamuutus on vaieldamatu ja inimtegevuse roll selles on ilmne.
- Üleilmne eesmärk piirata soojenemist 1,5 kraadiga tundub aina kättesaamatum.
- Kliimamuutused süvendavad olemasolevat ebavõrdsust. Õiglus peab olema kliimaalaste lahenduste üks alus.
- Iga küsimus on kliimaküsimus, olgu selleks siis inimeste tervis, toiduga varustatus, bioloogilise mitmekesisuse säilimine vm.
- Lahendused kliimamuutustega võitlemiseks on olemas, vajalik on jõuline ja vastutustundlik juhtimine.
Eestis on IPCC raportid aluseks kliimameetmete väljatöötamisel, nende põhjendamisel ja kliimateadlikkuse tõstmisel. Lisaks otsustajatele kasutavad IPCC infot teadlased, kes lisavad globaalsele pildile ka Eesti konteksti. Viiteid IPCC hinnanguraportitele leiab alates kliima tippkohtumiste (COP) kuni kliimaaktivistidest noorte materjalide ja kõnedeni. Praktiliselt iga kliimaarutelu juhatatakse sisse viitega IPCC-le ja sealt tulnud hinnangutele.
Autorid: Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala ja nõunik Kai Rosin
