Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaagentuuri eestvedamisel ja koostöös teadlastega luuakse riigile innovaatiline maakasutuse juhtimissüsteem. See saab edaspidi aluseks tervikliku ja elurikkust arvestava maahõive planeerimiseks.
Keskkonnaagentuuri eestvõttel on kokku kutsutud maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteemi teadus-arendusprojekti juhtrühm1, kus arutatakse projektiga seotud küsimusi.
Kliimaministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga taotles eelmisel aastal teadus- ja arendustöödeks vahendeid uurimisprogrammile „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ summas 5,7 miljonit eurot. Uurimisprogrammi eesmärk on luua riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Projekti õnnestumise eeldus on kvaliteetsed alusandmed, digitaliseerimine ja funktsionaalsuse tagamine. Omavahel seostatakse nii kliima andmestik, süsinikusisalduse muutus kui ka elurikkus ja selle kaitse maahõives. Samuti kaardistatakse saasteainete võimalik ilmnemine, tuuakse kokku maakasutusviiside valiku mõju nendele parameetritele ja pakutakse lahendus, kuidas olulise mõjuga maakasutusotsuseid teadlikult ja teaduspõhiselt teha.
Rahastus nii oluliseks teemaks ka saadi. „Nüüd on meil hea võimalus teha koostöös teadlastega suur innovaatiline samm edasi teaduspõhise ja erinevate keskkonna- ja kliimaaspektidega arvestava maahõive seire- ja otsustussüsteemi arendamiseks, mis on nii ajakohane kui ka avalike andmetega kõigile kasutatav,“ ütleb Kliimaministeeriumi asekantsler ja juhtrühma juht Antti Tooming.
16. veebruaril toimunud juhtrühma kohtumisel kinnitati esimesed prioriteedid ja arutati edasisi rakendusplaane. Keskkonnaagentuur peab oluliseks uuendada mullastikukaart ja täpsustada kasvuhoonegaasidega seotud küsimused, mis puudutavad otseselt maakasutust ja sellega seotud planeerimist. „Mulla ning muude ökosüsteemikomponentide süsiniku sidumise võimekuse täpsustamine ja maa viljakuse näitajad määravad otseselt maa-ala tuleviku ja kasutusotstarbe (mets, väärtuslik põllumaa, elamumaa, ärimaa vms). Kvaliteetsed digitaliseeritud ja funktsionaalsed alusandmed on meie maahõive ja -kasutamise poliitika aluseks, sh sellele, kuidas jõuame kliima- ja elurikkuse eesmärkideni. Peame ökosüsteeme vaatama tervikuna. Äsja alanud teadus-arendusprojekt on selleks suurepärane võimalus,“ toob välja Keskkonnaagentuuri direktor ja juhtrühma liige Taimar Ala.
Joonis 12 kirjeldab ökosüsteemis toimuva aineringe, sh kasuhoonegaaside emissioonide ja sidumise keerukust.
Joonis 2 Projekti raames uuendatakse ja konsolideeritakse maakasutuse suunamise alusandmestikud ning kombineeritakse need üheks juhtimissüsteemi tööriistaks. Pilt: https://saylordotorg.github.io/
Projekt kestab 2027. a lõpuni. „Alustame kõige ajakriitilisematest ja prioriteetsematest andmestikest, mida meil on vaja selleks, et nende abil teha tulevikus paremaid ja efektiivsemaid ruumiotsuseid. Lisaks peame jälgima nõudeid, mis on meile tulemas Euroopa Liidu (EL) algatustest (näiteks mullastrateegia ja -direktiiv, EL elurikkusega seotud algatused) ja ka siseriiklikult (näiteks kliimaseadus). Oluline on koostöös teadlastega kiirelt leida lahendused juba teadaolevatele murekohtadele ning seejärel täiendada süsteemi nii, et järk-järgult tekiks tervikpilt, mis on kõigile kasutuseks avatud. Tegemist on väga suure koostööprojektiga, mis hõlmab erinevaid ministeeriume ja teadlasi. Loodame esimeste koostöölepinguteni teadusasutustega jõuda juba selle aasta kevadel,“ rõhutab Keskkonnaagentuuri projektijuht Madli Linder.
Miks me peame mulda hoidma ja maad kui ressurssi hästi kasutama
Maa ja muld on meie elu alustala – oluline ressurss toidu, energia ja tooraine tootmiseks. Uuringud näitavad, et muld on koduks kuni 59%-le elurikkusest. Lisaks on heas seisundis muld meie planeedi suurim süsinikureservuaar.
Mullal on looduses oluline tasakaalustav roll ja see pakub mitmeid hüvesid, nagu toitainete kättesaadavuse reguleerimine, kliima stabiliseerimine, vee puhastamine ja -taseme reguleerimine. Seega on muldade hea seisund elutähtis mitte ainult looduse, vaid ka inimeste jaoks.
Viimase sajandi jooksul on intensiivne mulla kasutamine mõjutanud negatiivselt toitainete sisaldust toidus, tehes vajalikuks keskendumise kestlikumatele praktikatele. Varasemaga võrreldes sisaldavad taimsed saadused vähem proteiini, fosforit, kaltsiumi, C-vitamiini jpt olulisi aineid. See tähendab, et saame enda toiduga vähem olulisi aineid, mis on seni meie tervist hoidnud.
Muldade kaitse edendamiseks saame teha palju kestlike harimismeetodite kasutuselevõtuga, aga ka teadlikkuse tõstmise kaudu. Arendamisel on mõte mulla digitaalsest kaksikust kui digimullast, mis väljendab andmepõhiselt seda, missugune on mullakasutusviisi mõju selle elurikkusele, kliimale, süsinikusidumisele, mulla heale seisundile ja paljule muule. See võimaldaks otsustada, kuidas kõige paremal viisil mulda kasutada.
Muldade kestlikum majandamine tagab majanduse jätkusuutlikkuse, ökosüsteemide ja rahvatervise kaitse. Iga maakasutus on ka mulla kasutus. Siin konkureerivad omavahel mitmed majandussektorid, näiteks toidu ja toorme tootmine, energeetika, sh taastuvenergia arendused, metsamajandus, ehitised ja strateegilised ning mahukad infrastruktuuriobjektid. Sekundeerivad kliima reguleerimise, elurikkuse tagamise ning hea elukeskkonna kujundamisega seotud sektorid nagu looduskaitse ja elupaikade taastamine, lisaks puhast õhku, vett ja toitu ning puhkamisvõimalusi pakkuva elukeskkonna loomine, ökosüsteemide süsiniku sidumine jne.
Eestis on vaja luua terviklik, uuendusmeelne ja erinevaid valdkondi ja nende vajadusi kajastav ning integreeriv maahõive seire- ja juhtimissüsteem. See on edaspidi aluseks jätkusuutlike maahõiveotsuste tegemiseks, hoides tasakaalu majanduse ja keskkonnahoiu vahel.
Käesoleva projekti uurimisprogrammi raames luuakse uus maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem. Sellega koos loodav uus konsolideeritud digitaalne ruumiandmestik ja mullastikukaart pakuvad innovaatilisi, teaduspõhiseid ning kasutajakeskseid e-riigi lahendusi tulevikuks, sh:
- tekib alus maahõivehierarhia loomiseks, mis võimaldab pikaajalises perspektiivis suunata ja prognoosida strateegiliste eesmärkide täitmiseks tasakaalustatud, jätkusuutlikku ja teadlikku maa- ja mullakasutust;
- luuakse uus maakasutuse kestliku ja kvaliteetse ruumilise planeerimise suunamise tööriist, mis aitab näiteks kohalikke omavalitsusi planeeringute süsinikuarvutuste koostamisel, üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ maahõive prioriteetide ning nendest lähtuvate stsenaariumite ning alamate astmete planeeringute koostamisel;
- tekib usaldusväärne alus ökoloogiliselt relevantsete aspektide arvesse võtmiseks ruumiliste otsuste tegemisel;
- väheneb dubleerivate andmekogude haldamise kulu ja käsitöö maht. See omakorda võimaldab ressurssi fokusseerida uue ja metoodiliselt valdkondade üleselt läbi räägitud baasandmestiku kvaliteedi tõstmisele;
- luuakse piisava detailsusega terviklik alusandmestik erinevate strateegiate eesmärkide ja nõuete (sh maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF) täitmiseks ning edasise maakasutuse suunamiseks;
- uue põlvkonna tehnoloogiliste võimaluste (sh tehisintellekt, kaugseire) rakendamine loob arenguhüppe analüüsi- ja prognoosivõimekuse tõstmiseks;
- saavutatakse uus kvaliteet olemasolevate maakasutusega seotud ruumiandmestike metoodilise ja sisulise korrastamise kaudu, et need muutuksid ühtselt mõistetavaks ja võimalikult automatiseeritult uuenevaks baasandmestikuks;
- maakasutuse ja ruumiotsuste tegemisel tagatakse majanduse ja keskkonna tasakaal arvestades riiklikke sihte, mis tuginevad looduse hoidmisel ja taastamisel, kliimamuutuste juhtimisel ning energeetika, ehituse ja strateegiliste infrastruktuuriobjektide rajamise targal planeerimisel.
Autor: Keskkonnaagentuuri analüüside- ja aruandluse funktsioonijuht Peep Siim
1 Juhrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse esindajad. Juhtrühma ülesanne on vaadata üle kogu projekti aja- ja tegevuskava ning kinnitada uuringuprogrammi esimesed planeeritavad tegevused.
2 Federici, S., Grassi, G. Review of information reported using higher-tier methods and complex models in the LULUCF sector. Joint Research Centre of the European Commission, Ispra (Italy).
