Tänavust rahvusvahelist märgalade päeva tähistame eriti uhkelt – valmis sai Soo aastaraamat 2023.
Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati juba 1950. aastal. Käisime Tooma soojaama peaspetsialist Marju Merilaga otse tema tööpõllul, kus ta pajatas loo huvitavatest soo faktidest. Vaata videost või loe altpoolt.
Sooväljak asub 10 m madalamal ja linnulennult 1 km kaugusel mineraalväljakust. Aasta keskmised temperatuurid on soos 0,1–0,2 kraadi madalamad kui mineraalmaal.
Kuna õhutemperatuuri muutused jõuavad pinnase sügavustesse väga aeglaselt, toimub 3,2 m sügavusel temperatuuri muutus vastupidiselt õhutemperatuuri muutustele. Kõige soojem on seal talvel novembris-detsembris (7,7 –7,8 °C) ja kõige külmem juunis-juulis (6,4 °C).
Pikim sademeteta periood 2023. aastal kestis 17 päeva, alates 5. juuni kuni 21. juuni. Pikim pikaajaline sademeteta periood 31 päeva mõõdeti aastatel 1996 ja 2018. Kõige sajusem on olnud aasta 1977, mil esines vaid 93 sademeteta päeva ning kõige rohkem – 225 sademeteta päeva mõõdeti aastal 2014.
2023 aasta talv oli lumerohke ja ka temperatuurid olid talvele kohased, kuid pinnase külmumine soos oli väga tagasihoidlik ja suurte muutusteta. Kuna kogu külmumisperioodi jooksul kattis pinnast kohev lumevaip, mõõdeti talve maksimaalseks külmumissügavuseks vaid 7 cm.
Kuigi soo on väga erinev suurtest veekogudest armastavad viimastel aastatel soos oma pojad üles kasvatada kajakad. Ja kui keegi juhtub sel ajal kajakapesale liiga lähedale minema, ähvardavad linnud neid kohe madallennul suure kisa ja käraga ning “külvavad“ üle ka ohtra väljaheitega.
Autor: Marju Merila, Keskkonnaagentuuri Tooma soojaama peaspetsialist
