Kui laseks end lahti kõigest tavapärasest ja teeks intervjuu meie jõgedes elavate kaladega? Einoh, miks ka mitte. Paneerime faktid seekord fantaasiaga ja asume kohe asja kallale. Püüan juttu veeretada ühtlasi Ida- ja Lääne-Virumaa eluolu ja -paikade ning projekti CleanEST1 tegevuste suunas.
Esimene küsimus kõlab nii — kuidas teile meeldib Eestis elada? Väga kiirelt tõstab oma uime vastamiseks meriforell. Pole ka ime — ta on ju teada-tuntud väle ujuja, annan talle sõna.
„Minu jaoks on siin elamine täiesti vastuvõetav kompromiss. Vaadake, mujal on elu justkui parem, jõgede lang kilomeetri kohta on maailmas keskmiselt 2,5 m/km. Meil on aga ligi 70% jõgedest languga alla 2 m/km. See on väga oluline näitaja, sest mida mägisem on maastik, seda rohkem leidub meie jaoks võtmetähtsusega elupaiku — kärestikke ja kiirevoolulisi kohti. Seal me koeme ning meie noorpõlv saab oma elu algust turvaliselt veeta. Samas on, eriti just läänes, paljud sellised elupaigad juba kanaliseeritud, koelmud hävitatud, ligipääsu merest allesjäänud kärestikele piiravad paisud. Siin Virumaal ja Eestis laiemalt on asi mõnevõrra parem. Rohkem on säilinud looduslikke jõelõike ning paisude eemaldamisega ja elupaikade taastamisega tegeletakse samuti järjepidevalt. Iga kärestik, lõheliste puhul iseäranis jahedaveelises jões, on kulla hinnaga.“
Meriforelli jutu peale püüavad oma pead nõusoleku märgiks noogutada veel pooled (ligi 20) meie mageveekalaliikide esindajatest. Ka nemad sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest, kuna ei saa mujal kudeda. Teiste seas torkavad silma kogukad tuur ja lõhe, kuid ka kaitsealused harjus, võldas ja tõugjas. Jõesilmul, kes samuti merest jõgedesse kruusale kudema siirdub, tuleb noogutamine silmatorkavalt paremini välja kui teistel, kuid temal ja ojasilmul hõlbustab seda ka madujas kehaehitus ja painduvam kõhreline skelett.
Küsingi jõesilmult, mis tema meelest on Virumaal viimasel ajal paremaks läinud?
„Mitmed asjad on läinud paremaks ning mitmed rauad on ka tules. Ennekõike tooksin esile, et Purtse jõest hakkab lõpuks asja saama. See jõgi on muutunud meile peale suurt reostust ja selle likvideerimistöid taas järk-järgult atraktiivsemaks. Sel aastal sai kinnitust, et meie, silmude, kudemine on Purtse jões suhteliselt hästi õnnestunud. Silmuvastseid leidus erinevates paikades ning kohati isegi üllatavalt arvukalt. Abi oli sellest, et Püssi paisu juurest lasti meid erandkorras läbi ülesvoolu kudema. Ootame väga Püssi kalapääsu valmimist.“
Jõesilmu jutu peal patsutab teda turjale lõhe ning ütleb, et õige jutt, tema ootab ka Püssi paisust üles pääsemist. Silm lisab: „Lisaks on eemaldatud koprapaise, mis on ka kohati päris tüütud läbida, peab otsima koha kust läbi volksata, mõni meist ei leiagi seda kohta või läheb palju auru tarbetu probleemi peale. Mina hüpata ei suuda, kuid forell võib kinnitada, et ega need koprapaisud on ühed parajad nuhtlused isegi siis, kui suudad neist üle hüpata.“
Forell võtab sõna: „Tõsi, need ju ujutavad halvimal juhul üle meie koelmualad ning kui kiire veevool kivide peal ära kaob, hakkab sinna settima muda ja liiv ning koelmu muutub kõlbmatuks. Sageli tehakse pais veel keset koelmupatja ennast nagu seda Pada jõel mitmes kohas näha oli. Õnneks on Virumaal tegeletud strateegilisemates kohtades ka koprapaisude eemaldamisega.“
Pöördun tagasi meriforelli poolt mainitud elupaikade taastamise teema juurde. Projekti CleanEST käigus on ka Virumaale koelmualasid rajatud, küsingi, kuidas see on kalade meelest ennast õigustanud?
„Kohe esimesel sügisel pärast koelmute rajamist tundsime suurt huvi ja läksime neile kudema,“ ütlevad nii meri- kui jõeforell justkui ühest suust. Jõesilmul, trullingul, harjusel ja mitmel teisel liigil lähevad samuti silmad selle jutu peale särama. Ka nemad on uutest kivistest kudepatjadest vaimustuses. Seal, kus eelmine sügis olid vee vooluhulgad piisavad, toimus rajatud koelmualadel aktiivne kudemine. Pada jõe alamjooksul oli rajamisele järgnenud suvel märgata kohati erakordselt suurt hulka noori forelle, aga ka muid kalu. Harjus, kes alles hiljaaegu ilmus taas Pada jõkke, lisab, et just praegu käivad tööd Pada jõe alamjooksul, kus tehakse tema jaoks väga atraktiivsesse kohta üks koelmuala. Jutt käib Adrika piirkonnast, kus see kaitsealune vääriskala end CleanEST püükide käigus sellel suvel esmakordselt ilmutas. Sarnaseid töid tehti suvel veel Purtse jões ja Pada jõe keskjooksul Samma kandis, eelmisel aastal lisaks Pada jõele ka Udriku ojal.
Küsin, kas keegi tahab veel lõpetuseks midagi lisada? Meriforell tormab jälle esimesena vastama. „Mina koos lõhe ja jõesilmuga kavatseme Purtse jões Püssi paisu kalatee valmides ka Ojamaa jões kudema hakata. Väga tervitame plaani ka seal koelmualade seisundit parandada. Aga samas muretseme, mis hakkab saama siis, kui planeeritava tselluloositehase jaoks Ojamaa jõest suures koguses vett hakatakse ära juhtima ning seejuures meie vajadustega ei arvestata. See mõjutab ka Purtse jõge ja sealset kalastikku ning paneb küsimärgi alla kogu senise taastamistööde positiivse efekti suuruse!“
Lõhe on eelöelduga nõus ja toob välja järgmise murekoha Virumaal. Temale ei mahu pähe, et nii tähtis jõgi nagu Kunda jõgi merest tulijatele peaaegu täies ulatuses paisude poolt suletud on. Kuidagi oleks vaja sealgi kalad liikvele päästa. „Ja ükskord võiks Narva jõe kuiva kanjonisse ka taas vee lasta, et taastuksid sealsed maalilised kosed ning hinnalised koelmualad,“ lisab lõhe. Temaga on paljud teisedki nõus, sealhulgas meriforell, harjus, merisiig, vimb jne.
Selle jutuga me seekord ka lõpetame, kuna suuremad röövkalad hakkasid ilmutama nälja tundemärke, mispeale väiksemad leidsid, et neil on tegelikult juba aeg minna…
Autor: Eluslooduse osakonna CleanEST kalastiku seire peaspetsialist Einar Kärgenberg
1LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik.LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007.
