Meie hinnata on igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisund ja koostada tulemustest ülevaade. Eesmärgiks on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
1. 2022. aastal olid heas või väga heas seisundis 31% pinnaveekogumitest
Möödunud aastal hinnati 744st pinnaveekogumist 31% heasse või väga heasse seisundisse. Võrreldes 2021. aastaga on see arv langenud 20% (Joonis 1). Põhjuseks aga ei ole veekogumite seisundite tegelik halvenemine, vaid esmakordselt seires olnud veekogumite arvu kasv. Tänu sellele on pinnaveekogumite seisundihinnangud üha täpsemad ja usaldusväärsemad.
Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee-, seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Kõige paremas seisundis on vooluveekogumid (35% vähemalt heas seisundis) ning kõige kehvemas seisundis on rannikuveekogumid (0%).
Vooluveekogude hea seisundi saavutamise peamisteks takistusteks on paisud ja ohtlikud ained. Suurematest jõgedest on tänaseks olulises ulatuses kaladele liikumiseks avatud Pirita ja Põltsamaa jõgi. Oluline läbimurre on toimunud Pärnu jõestikus, kus Sindi paisu avamise järel on Pärnu jõgi kaladele läbitav kuni Tarbja paisuni.
Peamine koormus järvedes ja rannikuveekogumites on nii toitained kui ka ohtlikud ained, kus need akumuleeruvad. Suur fosfori ja lämmastiku koormus on kaasa toonud ulatusliku veekogude eutrofeerumise, mille all kannatab enamik Läänemerest.
2. Suuremal osal pinnaveekogumitest on hea keemiline seisund ning hea või kesine ökoloogiline seisund
Pinnaveekogumi koondseisund koosneb ökoloogilisest seisundist (bioloogilised elemendid nagu näiteks kalastik, suurtaimed või suurselgrootud) ja keemilisest seisundist. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
2021. aastal oli suurem osa veekogumeid halvas keemilises seisundis, kuid 2022. aastal oli heas seisundis veekogumeid ligi 10% rohkem kui halvas keemilises seisundis kogumeid (Joonis 2). Halva keemilise seisundi näitajaks on ülekaalukalt elavhõbe kalas, aga ka bomodifenüüleetrid ja kaadmium kalas, benso(a)püreen vees ja tributüültina settes.
Halvas või väga halvas ökoloogilises seisundis veekogumeid on suhteliselt vähe, kõigest ligi 10%. Heas ökoloogilises seisundis veekogumeid on 45% nagu ka kesises seisundis veekogumeid (Joonis 3). Halva ökoloogilise seisundi peamised elemendid on kalastiku seisund, füüsikalis-keemilised elemendid ja suurselgrootud. Kalastiku kesine või halvem seisund viitab osade või kõikide kalaliikide vähesemale arvukusele kui tegelikult selles veekogumis olema peaks või tähendab seda, et mõni liik/liigid on täielikult hävinud.
3. Tegelik ökoloogiline seisund paranes 19 veekogumis ja keemiline seisund ühes veekogumis
Peamisteks paranenud ökoloogilise seisundi elementideks olid suurselgrootud, kalastik, füüsikalis-keemilised elemendid ja fütobentos. Asjaolu, et mitme veekogumi seisund paranes, viitab rakendatud meetmete efektiivsusele. Kuna aga looduses toimuvad protsessid aeglaselt, siis kulub aega suuremate muutuste täheldamiseks seisundi statistikas.
4. Esmakordselt teostati ökoloogiline seire 14 veekogumis ja keemiline seire 12 veekogumis
Arvestatav hulk veekogumeid ei ole veel seiratud ning igal aastal lisandub esmakordselt seiratud veekogumeid. Need seireandmed võimaldavad anda üha rohkematele veekogumitele usaldusväärse seisundihinnangu ning saada ülevaatlikku pilti tegelikust olukorrast. Samuti annab see võimaluse pöörata tähelepanu probleemkohtadele ning välja töötada vajalikke meetmeid seisundi parandamiseks.
5. Peipsi järve ja Pihkva-Lämmijärve veekogumite seisund ei muutunud
Peipsi järve veekogum on kolmandat aastat stabiilselt püsinud kesises ökoloogilises seisundis. Kesise ökoloogilise seisundi elementideks on füüsikalis-keemiliste näitajad (sh toitained), fütoplankton (sh sinivetikad) ja suurtaimed. Pihkva-Lämmijärve veekogum on püsinud halvas seisundis samade elementide alusel kaks aastat.
Halba keemilist seisundit põhjustavad Peipsi järve ja Pihkva-Lämmijärve veekogumites peamiselt ohtlikud ained nagu elavhõbe ja kaadmium elustikus.
Iga-aastaselt esineb mõlemas veekogumis sinivetikaõitseng, mis on põhjustatud suurest toitainete sisaldusest (Joonis 4).
6. Võrtsjärve ökosüsteem on väga stabiilne
Võrtsjärve ökoloogilise seisundi hinnang oli 2022. aastal hea nagu ka kahel viimasel aastal. Võrtsjärve ökosüsteem on järve suure pindala ja väikese sügavuse tõttu väga tugevasti füüsikaliste tegurite poolt juhitud. Esilekerkivateks tunnusjoonteks Võrtsjärves aastal 2022 on suurenenud lämmastikukoormus ja kuumalainetest tingitud väga kõrge veetemperatuur juuni lõpus ja augustis ning madal veetase aasta teises pooles. Vaatamata sellele oli Võrtsjärve seisund 2022. aastal fütoplanktoni alusel hea, mida toetab ka ulatuslike veeõitsengute puudumine ja settepinna head hapnikuolud. Lisaks olid heas seisundis ka füüsikalis-keemilised näitajad. Viimase kolme aasta hea seisund annab tunnistust Võrtsjärve ökosüsteemi suurest stabiilsusest.
Võrtsjärves on halva keemilise seisundi põhjustajaks elavhõbe kalas.
Autor: Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna pinnavee peaspetsialist Liina Eek
