Päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb? Tuuliku eluiga on 25–35 aastat (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023a) ja päikesepaneelil 25–30 aastat (Sunly, 2022), peale seda on tegemist jäätmetega.
Eesti Probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal Eestis turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantii ajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.
Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 MW-ni (Elering, 2022), praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 MW-ni (Tuuleenergia Assotsiatsioon, 2023b). Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele. Lisaks on töös mitmed suured arendusprojektid, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.
See tähendab, et 2050ndatel aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba täna teha plaane ja investeeringuid. Materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.
Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul tekib Euroopas 2030. aastaks päikesepaneelidest 1,5 miljonit tonni jäätmeid ja tuulikutest lausa 4,75 miljonit tonni (EEA, 2023). Nende koostatud jooniselt on hinnanguliselt näha, kui palju jäätmeid tekib taastuvenergeetikast 2030. aastani, millised on peamised materjali liigid ning kui suures osas on need ringlusesse võetavad (Joonis 1).
Päikesepaneelid
Päiksepaneelid koosnevad 95% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest, nagu klaas, plast, alumiinium ja muud metallid (Joonis 2).
Päikesepaneelide kasutuselt kõrvaldamise järel kogutakse need kokku, võetakse osadeks lahti või purustatakse. Materjalid sorditakse vastavalt materjali liigile ning suunatakse edasi töötlemistehastesse.
Klaasist saab toota igapäevasemaid tooteid (näiteks pudeleid või purke), alumiinium leiab uuesti kasutust sõidukite osades (autod, lennukid, jalgrattad jt) ja pakenditena ning ka ehitusmaterjalina, räni saab kasutada väärismetallide tööstuses. Tekkinud prügiplastikut saab kasutada kütusena, kuid parem alternatiiv on anda sellele uus elu, töödeldes see ümber näiteks kilekotiks, pakendiks või lausa tekstiiliks.
Tuulikud
Tuulikute taaskasutamine on mõnevõrra keerukam. Siiski on ka umbes 90% tuulikutes kasutatavatest materjalidest taaskasutatavad. Tuulikute tootmisel kasutatud terast, alumiiniumi, vaske ja malmi on ümbersulatamise tulemusena võimalik kasutada erinevate uute toodete tootmisel. Tuuliku vundamendis kasutatud betooni saab purustada ning kasutada näiteks ehitusmaterjalina või uue vundamendi tegemisel.
Probleem on olnud tuuliku labade taaskasutamisega, sest nende valmistamiseks kasutatud komposiitmaterjali (enamasti on selleks klaas- või süsinikkiud tugevdatud termoreaktiivse polümeerkomposiidiga) on keerulisem eraldada ja taaskasutada.
Nagu näha on taastuvenergeetikas mitmeid võimalusi ringmajanduse printspiide rakendamiseks ning sellega tegelevad aktiivselt mitmed erinevad ettevõtted üle maailma. Mõned näited tuulikute labade kasutamisest teistes Euroopa riikides:
Labade tükeldamine – saab kasutada sildade, erinevate installatsioonide, mänguväljakute või hoonete ehitamisel
Vasakult paremale: mänguväljak Rotterdamis (pildi autor: Denis Guzzo), kattevari jalgratastele Taanis (pildi autor: Chris Yelland), sild Poolas (pildi allikas: Anmet/The Verge)
Kuumuse abil ümbertöötlemine – Norra firma Gjenkraft kasutab pürolüüsil põhinevat termotöötlusprotsessi, mis võimaldab tuuliku labadest koguda väärtusliku materjali (klaas- ja süsinikkiude) ja valmistada näiteks suuski ning lumelaudu.
Kemikaalide, soojuse ja rõhu kasutamine ümbertöötlusel – Saksamaa juhtiv meretuulikute tootja Siemens Gamesa hakkas tootma täielikult taaskasutatavaid labasid – RecyclableBlades. Erinevalt varasematest labadest koosnevad need taaskasutatavast vaigust, mis lahustub kuumuse ja happelahusega töötlemisel.
Mehaaniline ümbertöötlus – USA ettevõte Veolia kogub kasutatud labad kokku ning lõikab need umbes mõne cm pikkusteks ribadeks (Joonis 3 vasakpoolne pilt, allikas: Carbon Rivers), mida on võimalik kasutada tsemenditööstuses täitematerjalina. Labadest saab valmistada ka komposiitgraanuleid (Joonis 3 keskmine pilt, allikas: Global Fiberglass Solutions), mis on leidnud rakendust ehitus- ja põrandapaneelide, raudteesidemete ja tugeva plastiku valmistamiseks (Joonis 3 parempoolne pilt tugevast plastikust kanalisatsiooniaugu katted, allikas: Global Fiberglass Solutions).
Autorid: Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma ja praktikant Lola Link
_____________________________________________________________________
Kasutatud allikad:
EEA. (2023). Emerging waste streams: Oppurtunities and challenges of the clean-energy transition
from a circular economy perspective. https://www.eea.europa.eu/publications/emerging-waste-streams-opportunities-and
Elring. (2022). 6.3. Taastuvenergia tootmisvõimalused Eestis. https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat/6-taastuvenergeetika/63-taastuvenergia-toomisvoimalused-eestis
Sunly. (2022). Mis saab, kui päikesepaneelide eluiga on läbi?. https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikesepaneelide-eluiga-on-labi/
Tuuleenergia Assotsiatsioon. (2023a). Tuuleenergia. https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia/
Tuuleenergia Assotsiatsioon. (2023b). Tuuleenergia Eestis. https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/
