Kas teadsid, et esimene osoonikihti kahandav aine võeti kasutusele juba 1928. aastal? Maad kaitsvat osoonikihti kahandavad ained ei ole valdavalt loodusliku tekkega, neid on loonud inimene ise ja need sisaldavad kas kloori või broomi. 1985. aastal kinnitasid teadlased, et ainete mõju on olnud niivõrd tugev, et Antarktika kohal laiub osooniauk. Täna 36 aastat tagasi sõlmitigi rahvusvaheline Montreali leping, mis kohustab ühinenud riike vähendama osoonikihti kahandavate ainete tarvitust.
Osoon toimib Maa atmosfääris meid kaitsva kihina
Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. Eriti tugevalt neelab UV-B kiirgust atmosfääris peamiselt stratosfääris 20…25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem (ja ohtlikum) UV-C kiirgus maapinnani ei jõuagi. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu siin oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Osoonikihi paksusest sõltub paljuski see, kui ohutult me päevitume ja sellega seostuv UV-indeks.
UV-kiirguse mõju inimesele
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet erüteemne UV. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. UV-indeksi väärtuse kasvades suureneb oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused tekivad kiiremini. Indeksi väärtuseid 6 – 7 määratletakse kui kõrgeid.
Kõrgeimad UV-indeksi väärtused Eestis esinesid juunikuus
Selle suve UV-indeksi väärtused tõusid mitmel korral märkimisväärsele kõrgusele, nii mõõdeti Roomassaare ja Tallinn-Harku ilmajaamades 2023. aasta suve maksimumiks 7,4 ühikut (vastavalt siis 23. juuni Roomassaares ja 24. juunil Tallinn-Harkus).
Kõrgeid ehk üle 7 ühiku indeksi väärtuseid esines veel suve jooksul mitmel korral – Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas oli suve kõrgeim väärtus 7,2, mis mõõdeti 3. juuli ja ka 8. augustil ulatusid Tõraveres UV väärtused 7,0 ühikuni.
Muutused osoonikihis ja kliima
Kui tavaliselt uuritakse osoonikihi mõju inimese tervisele, siis muu hulgas on sel aastal leitud ka seoseid mussoonvihmade ja osoonikihi paksuse muutuste vahel. Pikaajaliste mõõtmiste kohaselt toob osoonikihi hõrenemine atmosfääri ülaosas kaasa jahenemise stratosfääri alaosas, mis aitab kiirendada konvektsiooni ja tekitada rohkem sademeid. See efekt oli eriti märgatav Tiibeti platoo lõunaservas. Osutub, et osoonikihi paksenemine ei aita langetada üksnes nahavähi esinemissagedust, vaid on toonud kaasa ka suviste sademete kahanemise Tiibeti platoo lõunaserval, mis osoonikihi hõrenedes tõid kaasa maalihkeid ja uputusi Nepalis ja India põhjaosas.
Osoonikihi igapäevased mõõtmised
Osoonikihi pidevaid mõõtmisi teostatakse tänapäeval peamiselt satelliitidelt. Tõravere ilmajaamas mõõdetakse osooni hulka neil juhtudel, kui olukord atmosfääris muutub ohtlikumaks.
Autorid: Ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist-meteoroloog Ingrid Niklus ja peaspetsialistid Tanel Kallis ja Ain Kallis
