Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.
1. Tekkinud jäätmete koguhulk Eestis kasvab
Pärast järsku langust aastatel 2017–2020, kasvab Eestis juba teist aastat järjest jäätmete üldteke, mis on tänaseks 19,9 miljonit tonni. Umbes sama maht oli ka 2019. aastal. Võrdluseks – rekordiline oli 2017. aasta, mil tekkis üle 25,2 miljoni tonni jäätmeid. Need muutused on paljuski seotud energeetikasektoriga, nimelt just põlevkivitööstuses toimunud muudatustega.
2. Ladestatud jäätmete hulk on kasvanud, ent ladestatud olmejäätmeid on märgatavalt vähem
Viimased kolm aastat on seoses jäätmete hulga tõusuga kasvanud ka ladestatud jäätmete hulk – 2022. aastal ladestati 7,4 miljonit tonni jäätmeid. Peamiseks mõjutajaks on põlevkivituha ladestamine, mis pole toorainena veel kasutust leidnud. Hea uudis on see, et ladestati kolm korda vähem olmejäätmeid.
3. Pakendijäätmete kogused on viimastel aastatel vähenenud
2021. aastal tekkis Eestis pakendijäätmeid 150 kilogrammi elaniku kohta ehk kokku 199 588 tonni. Langus on olnud ligi 2-3 protsenti aastas, seda peamiselt klaasi ja plasti osas.
Samal ajal kui plastpakendijäätmete kogused langevad, on paberist ja kartongist pakendijäätmete kogused pigem tõusutrendis. Seoses ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega, mis peaks piirama ühekordsete plasttoodete (sh teatud pakendiliikide) tarbimist, võib loota, et selline trend ka jätkub. Osa plastpakendeid on asendatud paber- ja kartongpakenditega ning laialdasemalt on hakatud kasutama ka korduskasutuspakendeid.
Tekkinud pakendijäätmetest 40 protsenti moodustab paber- ja kartong, 25 protsenti plast, 18 protsenti klaas, 11 protsenti puit ja 6 protsenti metall.
4. Ringlussevõetud pakendijäätmete kogused on langenud
Kuigi 2021. aastal võeti ringlusse 4 protsenti vähem pakendijäätmeid kui 2020. aastal, on meile seatud ringlussevõtu sihtarvud täidetud. Suurim langus oli klaas- ja puitpakendijäätmete osas.
Positiivse trendina näeme, et segaolmejäätmete kogused viimastel aastatel vähenevad. Kahjuks väheneb ka liigiti kogumine. Kõige paremini toimib liigiti kogumine puit- (97 protsenti), metall- (73 protsenti), paber- ning kartongpakendijäätmete (85 protsenti) osas.
Plastpakendijäätmete liigiti kogumine on langenud ning seega ringlussevõetud kogused pigem vähenevad. Tänu aga tekkinud koguste vähenemisele on plastpakendi ringlussevõtu määr tõusnud 41 protsendilt 42 protsendile.
Eesti on seni suutnud täita meile seatud eesmärgid ringlussevõtu sihtarvude osas, kuid juba 2025. aastal hakkavad kehtima uued. Kui plastpakendi osas suudame täna ringlusse võtta 42 protsenti tekkivatest plastpakenditest, siis alates 2025. aastast saab meile seatud eesmärgiks olema 50 protsenti.
5. Plastkandekottide tarbimine on viimastel aastatel vähenenud
Euroopa liikmesriikidele on seatud õhukeste plastkandekottide vähendamise eesmärgid. Kuni 2025. aastani ei tohi tarbimine ületada 90 õhukest plastkandekotti inimese kohta aastas ning pärast nimetatud aastat tuleb see number viia 40 õhukese plastkandekotini inimese kohta aastas.
Õnneks on plastkandekottide tarbimine Eestis langustrendis. Vahepealsetel aastatel (2020 ja 2021) küll langus seoses e-kaubanduse tegevuse laienemise ning hügieeni olulisuse kasvu tõttu pidurdus, kuid alates 2022. aastast on nii õhukeste kui ka eriti õhukeste plastkandekottide tarbimine langenud taas üle 10 protsendi aastas.
Viimaste ametlike andmete järgi tarbiti 2021. aastal Eestis ühe inimese kohta ligi 48 õhukest ja ligi 91 eriti õhukest plastkandekotti. Võrreldes 2018. aastaga on õhukeste plastkandekottide tarbimine inimese kohta langenud 18 protsenti, eriti õhukeste aga 26 protsenti.
6. Olmejäätmeid tekib endiselt palju
Paraku kasvab järeleandmatult aastast aastasse olmejäätmete hulk. See on eelkõige tingitud nii tarbimise kui ka elanike arvu kasvust.
Viimase kolme aasta jooksul imporditi Eestisse oluliselt vähem olmejäätmeid põletamise eesmärgil (energia saamiseks).
7. Biojäätmete liigiti kogumine on kasvutrendis
Viimase viie aasta jooksul on köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine iga-aastaselt suurenenud 3 protsenti. Biojäätmete tekke hulk ei ole aga sama perioodi jooksul muutunud. Suureks saavutuseks võib pidada ka oluliselt vähem biojäätmete prügilasse viimist.
8. Üha rohkem suunatakse taaskasutusse ehitusjäätmeid
Esimest korda ületas ehitusjäätmete taaskasutuse määr 90 protsendi piiri. Ehitussektoris toimuvad positiivsed muutused – üha rohkem materjale kasutatakse toormena teistel ehitusplatsidel ja ka mujal, näiteks karjääride sulgemisel. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise tõusu on taganud suurem liigiti kogumine tekkekohal.
Autor: Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin
