Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul. Seetõttu on oluline seirata samasid põllumuldasid pika aja jooksul, et märgata muutusi mullaprotsessides, mille põhjal teha hinnanguid.
Põllumuldade seiresse on kaasatud kõik enamlevinud põllumuldade liigid erinevate veerežiimidega ning erinevad maakasutused.
Riikliku keskkonnaseire mullaseiresse kuulub 30 põllumulla seireala, kus teostatakse 5 -aastase rotatsiooniga kordusmõõtmisi. Seiresse on kaasatud ka analoogmullad looduslikel kõlvikutel, et selgitada kultuuristamise tõttu toimuvate mullaomaduste muutumist.
2022. aastal uuritud seirealade Ravaküla, Võisiku ja Naadimetsa on rajatud juba 1980-ndatel ning 2007. ja 2008. aastal vastavalt Kiilaspere ja Altküla alad. Veerežiimi ja mullageneetiliste omaduste poolest olid liigniisked ja kuivendatud leetjad gleimullad, parasniiske leetjas muld ning parasniiske keskmise sügavusega rähkmuld. Lisaks toimus toitainete leostumise uuring Aravete põlluseirealal.
Vaata Keskkonnaportaalist 2022. aasta keskkonnaseire tulemuste tutvustamise alt ka videokokkuvõtet.
1. Orgaanilise süsiniku sisaldus muldades suurenes
Mulla Corg sisaldus on üks tähtsamaid mulla viljakuse ja kvaliteedi indikaatoreid. Õigete harimisviisidega on võimalik suurendada mulla C varu ja see läbi parandada mulla viljaksust ning samuti vähendada CO2 kontsentratsiooni atmosfääris. Võrreldes eelmise seirega suurenes orgaanilise süsiniku sisaldus Kiilaspere ja Altküla aladel ning muutust ei olnud Naadimetsa, Ravaküla ja Võisiku aladel.
2. Huumushorisondi tüsedus vähenes seirealadel
Huumushorisont on tavaliselt 2-8 cm paksune mulla ülemine kiht, mis moodustab viljakandva osa. Tüsedust mõjutab nii ilmastik kui ka maaharimise viis. Enamikel 2022. aasta seirealadel võib täheldada tüseduse vähenemist võrreldes eelmise seireringiga.
3. Raskmetallide sisaldus langes seirealade muldades
Raskmetallid satuvad peamiselt mulda fossiilsete kütuste põletamisel, väetiste ja pestitsiidide üleliigsel kasutamisel. Reostus mullas mõjutab kultuuride saagikust, mulla viljakust ning teeb võimalikuks metallide kogunemise toiduahelasse ning võib seeläbi kahjustada inimese tervist. Seirealade muldades määratud raskmetallide kogusumma oli veidi vähenenud, kuid sisuliselt jäänud samaks. Rakemetallide sisaldusele kehtestatud sihtarvu ei ületatud kordagi seirealadel ja seisundit võib lugeda heaks.
4. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse suurenemine
Tavapärase põllumajandustootmise käigus on keemiliste taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine laialt levinud. Üldise trendina võib öelda, et võrreldes eelmise seireringiga, mis viidi läbi 2016 ja 2017. aastal, on tõusnud taimekaitsevahendite jääkide sisaldus enamike seirealade muldades. Kõige suurem arv TKV toimeainete jääke oli 6 erinevat jääki ning suurim summaarne jääkide sisaldus oli ligi 0,4 mg/kg.
5. Fosfori sisalduse suurenemine künnikihis
Sarnaselt kaaliumile on ka fosfor taimedele vajalik makrotoitaine. Intensiivne põlluharimine võib vähendada vajaliku elemendi sisaldust mullas. Samas fosfori sisalduse suurenemisega mullas tekib oht toitainete leostumiseks ning põhjavette ja pinnavette sattudes rikub loodusliku tasakaalu. Mulla fosfori sisaldus suurenemine on seotud väetamise ja orgaanilise aine lisandumisega. Seirealade muldade fosforiga varustatus oli hea. Osadel aladel isegi ka liiga kõrge ning tuleks optimeerida väetamist, et vähendada leostumise riski.
6. Kaaliumi sisaldus mullas oli alla optimumi
Kaalium on taime kasvuks ning arenguks vajalik toitaine. Intensiivne põlluharimine võib vähendada vajaliku elemendi sisaldust mullas, mille puudumine viib saagi koguse ja kvaliteedi langemiseni. Liikuva kaaliumi sisaldus oli kõikidel seirealadel alla optimaalse, seega võib olla kaalium taimede saagikust limiteerivaks teguriks.
7. Mullahappelisus ei muutunud seirealade mullas
Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda. See annab head tingimused toitainete omastamiseks, ent samas püsib madalal haigusi tekitavate kahjulike mikroorganismide elutegevus, nii ei suurene kahjulike elementide lahustuvus mullas ja ei satu seeläbi taimesse. Muldade hapestumist põhjustavad happevihmad, läga baasil orgaanilised väetised ning mulla läbipesu tõttu pH neutraliseerivate Ca ja Mg ioonide väljauhtumine. 2022. aastal seires olnud alad paiknevad karbonaatsel lähtekivimil ning mulla pH oli nõrgalt happeline või neutraalne. Mulla pH muutused olid minimaalsed ja usaldusväärset trendi ei saa välja tuua.
8. Toitainete leostumist ei toimunud Aravete seireala mullas
Põldude väetamisest tuleneva võimaliku elementide leostumise pinna- ja põhjavett uurimiseks uuritakse kergesti liikuvad toiteelementide väävli ja mineraalse lämmastiku sisalduse suurenemist mulla erinevates sügavustes. Mitmeaastased seiretulemused kinnitasid, et leostusuuringuks valitud Aravete seireala ei toimunud väetamisega põllule lisatud elementide leostumist.
9. Metsamuldades oli rohkem fosforit ja kaaliumit kui vastavates metsamulla analoogides
2020. aastast tehakse seiret ka looduslikel muldadel ehk metsaanaloogidel, et selgitada põllumajandusliku tegevusega aastate jooksul toimunud muutusi mullaomadustele. Metsaanaloogide huumushorisondi keskmine tüsedus huumuskaevetes oli veidi madalam kui põllul. Analoogmuldade fosfori sisaldus mulla ülemises kihis oli kuni 2 korda madalam kui vastavas põllumullas ning kaalium sisaldus ca 1,3 korda madalam kui põllul. Kiilaspere metsaanaloogi orgaanilise süsiniku varu oli samas suurusjärgus põllualaga, samas Naadimetsa metsaanaloogil oli 1,7 korda suurem võrreldes põllualaga.
10. Seirealade muldade lasuvustihedus oli kõrge
Mulla lasuvustihedus iseloomustab hästi põllumuldade õhustatust ja tallatust. Lasuvustihedust vähendab mulla orgaanilise süsiniku suurenemine ning külvikordades heintaimede kasvatamine. Lasuvustiheduse suurenemist võib põhjustada märja mulla kündmine, monokultuuri kasvatamine, pikaajaline üks ja sama künnisügavus, raske põllumajandustehnika jne. Viiest seirealast kolmel oli lasuvustihedus kriitilises vahemikus, mis on kergete lõimisega muldadel 1,35-1,50 g/cm3. Ühel seirealal vähenes lasuvustihedus võrreldes eelmise seireringiga ning oli nüüd allpool kriitilist piiri. Mullastruktuuri paranemisele aitas kaasa heintaimede kasvatamine kahel järjestikusel aastal.
Loetletud tähelepanekutest hoolimata võib öelda, et 2022. aastal seiratud põllumuldade seisund on stabiilne ja muld kui keskkonnaobjekt on hästi majandatud.
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
