Maikuus said läbi veebisilla kokku Eesti Eioneti1 grupid. Üheskoos vaadati otsa tehtavale tööle ning seati koostöö- ja tulevikusihte. Eioneti kuulub 38 riiki, 482 institutsiooni ja see koosneb 2 320 oma valdkonna eksperdist. Eesti on Eioneti liige olnud üle 20 aasta ja sellesse rahvusvahelisse töösse panustab tänase seisuga ligi 60 meie eksperti. Eesti on esindatud EEA tööd suunavas halduskogus.
EEA ja EIONETi strateegiline eesmärk on andmete ja teadmiste pakkumine Euroopa ambitsioonikate keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Peamine sisuline tegevus on suunatud Euroopa rohelise kokkuleppe ja seda raamiva 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimisele. Euroopa rohelise kokkuleppe peamisteks eesmärkideks on viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050 ning tagada, et majanduskasvu ei saavutataks läbi ressursikasutuse suurenemise. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu looduslike ressursside ja ökosüsteemiteenuste kasutamisele ning erinevate süsteemide säästlikumaks muutmisele.
Euroopa roheline kokkulepe aitab täita ka ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa ja kogu maailma jaoks ning tegutseda tuleb kiiresti.
1 Euroopa Keskkonnaameti (EEA) koordineeritav ja liikmesriikide esindajatest koosnev Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk
Toetus poliitikakujundamisele nii Eestis kui Euroopa Liidus
EEA olulisimad väljundid –
1) aruanne „Euroopa keskkond: seisund ja väljavaated 2025. aastal“ (SOER 2025) ja
2) iga-aastane aruanne 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi mõõdikutest
Väljundid annavad ülevaate eesmärkide täimise hetkeseisust nii EL kui riikide tasemel.
Eesti panustab andmete ja ekspertide teadmistega EEA töösse ja saab EEAlt läbi teemade integreeritud käsitlemise nii tagasisidet kui suuniseid edasiste eesmärkide ja tegevuste kavandamisel. Teadmiste ja poliitikakujundamise integreerimises peitubki Eioneti olulisus keskkonna ja majandusvaldkonde suunamisel ELis.
Koostöö EEA ning keskkonda puudutava info ja teadmise olemasolu lubab Keskkonnaagentuuril koos Eionet gruppidega pakkuda tuge siseriikliku- ja EL keskkonnapoliitika analüüsimisel ning lahenduste pakkumisel. Seostame juba praegu keskkonnateemasid ja pakume hinnanguid, koostame analüüse ja ülevaateid.
Ülevaade Eionet gruppide teemadest
Eestis on 13 Eioneti gruppi, mitmetel lisaks temaatilised grupid, kellel igaühel on kanda oluline roll EEA ja Eesti eesmärkide toetamisel.
Maasüsteemide töögrupp on keskendunud Copernicuse programmi toodete kasutamisele ja arendamisele. Copernicuse programm on Maa seire ja jälgimise programm, mis põhineb satelliitidelt pärit Maa seire ja kohapealsetel (mujalt kui kosmosest pärit) andmetel. Programmi raames jälgitakse meie planeedi ja täpsemalt Euroopa keskkonda, et tuua infot ja seeläbi kasu Euroopa elanikele.
Mulla temaatiline grupp aitab tagada muldade kui loodusressursi hea seisundi säilimise aastaks 2050. Olulisemad Eestiga seotud teemad on maa netohõive riiklike sihtide seadmine aastaks 2030, maahõivehierarhia rakendamine ja mullapasside kasutuselevõtt maatehingutes.
Elurikkuse valdkonna eesmärk aastaks 2030 on parandada vähemalt 30% mitte heas seisundis olevate elupaikade seisundit (60% aastaks 2040 ja 90% aastaks 2050). Ühiselt luuakse raamistik, mille kohaselt liikmesriigid võtavad kasutusele taastamismeetmed, mis hõlmavad 2030. aastaks kokku vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõiki taastamist vajavaid ökosüsteeme. EL üleselt on kokku lepitud, et aastaks 2030 võetakse kaitse alla vähemalt 30% EL maismaast ja merealast, sh 10% peab sellest olema range kaitse all.
Kliimamuutustega tegelevad grupid toetavad üleminekut kliimaneutraalsusele, mille Euroopa Liit peab saavutama aastaks 2050. Vahe-eesmärgina peab 2030. aastaks Euroopa Liit vähendama kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes aastaga 1990. See töögrupp tegeleb ka kohanemispoliitikaga, et suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Suurimaks väljakutseks on Eesti eesmärke ja meetmeid sisaldava riikliku energia- ja kliimakava koostamine. Energeetikasektori sihiks on Eesti 2035 eesmärk - tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse energiatootmisega.
Ringmajanduse grupi tegevuskava näeb ette poliitikate toetamist analüüside (seire, plast, tekstiil, ehitus) ja aruannetega (riigiprofiilid). Nende pädevuses on ka jäätmealaste õigusaktide ja sihtarvude seire.
Toidusüsteemide töögrupp jagab teadmisi ja arendab ühtset arusaamist kestlikust toidusüsteemist ja toidupoliitikast panustades Euroopa aruteludesse, mis toetavad kestlikkusele üleminekut. Eesmärgiks on töötada välja nägemus Euroopa kestlikust toidusüsteemist, mis arvestab riikide toidusüsteemi ja kestlike lahenduste aspektide mitmekesisust.
Liikuvuse tegevuste töögrupp toetab riike ja EEA-d liikuvsüsteemide küsimustes. Nende ülesandeks on transpordi ja keskkonna/kliima arendamine ja edendamine ning süstemaatiline lähenemine küsimuste lahendamiseks.
Keskkonnategurite ja tervise töögrupp toetab riike ja Euroopa Komisjoni inimeste tervisele avaldatava keskkonnasurvet iseloomustavate andmete ja teabe kogumisel, süstematiseerimisel ja edastamisel: õhukvaliteedi, õhusaasteainete heitkoguste, keskkonnamüra, tööstuse (tööstusheite portaal, tööstusheite direktiiv, ohtlike ainetega seotud suurõnnetused (Seveso) ja elavhõbedamäärus) kohta.
Visiooniuuringute grupi olulisim sõnum oli ülevaate omamine erinevatest EL ja siseriiklikest indikaatoritest, nende seostamine ja esitlemine keskkonnaülevaate raames keskkonnaportaalis.
Miks on Eestile oluline olla Eioneti töögruppide liige?
Seire, analüüs ja teadmisteloome on osa poliitikatsüklist nii Euroopa Liidus kui Eestis. See annab meile võimaluse osaleda EL poliitikatsükli hindamise ja soovituste andmise osas, osaleda Eionet võrgustikus pidevalt toimuvas teadmistevahetuses ja ligipääsu olulisele keskkonnateabele ning Eioneti teabe kasutamisel Eesti ja EL poliitikakujundamises. Teemade integreerituse ning koostöö ja Eesti seisukohtade järjepidevuse huvides on oluline gruppidevahelise infovahetuse tõhustamine.
Autor: Eioneti kommunikatsioonigrupi liige Merike Lipu, täiendav info Keskkonnaagentuuri nõunik Indrek Laas (EEA Eesti kontaktisik)
