„Ringmajandus ei ole prügimajandus, vaid midagi kaugelt enamat! Lisaks võimaldab ringmajandus inimestel leida soodsamaid lahendusi ning võib olla väga fun,” ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Tema sõnul kiputakse sageli ühte patta panema väljendid ringmajandus ja jäätmekäitlus, ent tegelikkuses on jäätmekäitlus vaid üks väike osa ringmajandusest. „Ringmajandus on majandusmudel, mis püüab hoida kasulikke tooteid ja materjale ringluses nii kaua ning nii palju, kui see on vähegi võimalik. Miks? Sest meie ressursid siin planeedil ei ole lõpmatud. Paraku on meil olnud seni kasutusel väga lineaarne majandusmudel, kus iga lüli annab tootele oma täiendava väärtuse ning pärast tarbijani jõudmist saab see vaid osaks jäätmekäitlusest.”
Tegelikkuses on aga olukord ja inimeste teadlikkus palju paranenud võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga, mil jäätmekäitlus oli meilgi väga primitiivne. „Umbes sel ajal hakati rajama ka Eestisse esimesi toonastele nõuetele vastavaid prügilaid ning hakkasime veidi rääkima jäätmete käitlemise hierarhiast,” meenutab Ala. „Täna mõistame nii Eestis kui Euroopas tervikuna, et prügi ladestamine või põletamine on selles ahelas alati viimane samm. Kui pole õnnestunud jäätmeteket vältida, siis tuleb enamikke jäätmeid kohelda kui ressursi, mida peab saatma uuesti ringlusesse.”
Prügi ladestamisel või põletamisel kaotatakse meeletu kogus materjali, mis tähendab, et uute ressursside saamiseks tuleb taas toore loodusest võtta. Paraku on just seeläbi Euroopa suures sõltuvuses loodusvarade poolest rikkamatest piirkondadest ja riikidest.
„Ukraina sõda tõi eriti selgelt päevakorda probleemi, et igal hetkel võib üks või teine toormaterjali tarnija pildilt kaduda. Meil on meeletu sõltuvus näiteks Hiinast, Venemaad sanktsioneerime vähemalt kuni sõja lõpuni ise – see kõik on muutnud paljude kaupade tarne ja tootmise kallimaks ning seda enam on oluline hoida taaskasutatavat materjali käibes. Näiteks kasutatud alumiiniumist uue toote tegemine on 90% vähem energiamahukas, kui oleks seda valmistada maast kaevatud toormest. Hoides materjali ringluses võiksid Euroopa ettevõtted oma kuludelt säästa viiendiku, mis võiks teisalt olla kajastatud ka hindades,” selgitab Ala. „Lisaks tagab ringmajandus just selle sõltumatuse ja turvalisuse, mida on vaja nii Euroopal tervikuna kui ka meie pisikesel Eestil.”
Planeedil pole vaja inimest. Inimene vajab planeeti!
Aga kuidas motiveerida tavainimest keskkonnateadlikult käituma? Ala sõnul oleks üks motivaator, kui ringmajandus tooks lõpptarbijatele või kellelegi tarneahelas toote odavama hinnaga. „Samas ega raha ju kedagi õnnelikuks ei tee. Selles mõttes võiks inimeste jaoks olla motiveerivam arusaam, et mitte planeedil pole vaja inimest, vaid inimesel on vaja planeeti. Samas on inimesi osades piirkondades väga palju ning tuleb mõelda, kuidas suudame konfliktideta jagada kõigi vahel ühte maakera ja selle ressursse? Päeva lõpuks kannatame ju ise, sest see on meie elukeskkond.”
Tarbija jaoks on kõige lihtsam alustada ressursside kokkuhoidu ostuotsusest. Kui seisame poeleti ees, siis peaksime hoolega järele mõtlema, kas me vajame seda toodet? Millest see on tehtud? Kui palju on sellele ressursse kulunud? Mida me sellega pärast kasutamist teeme? Kas on mõtet oma kodu asjadega liigselt koormata, ehk oleks mõttekam toode hoopis laenata või rentida? „Jagamismajandus on kindlasti üks väga hea asi, mis on tulnud, et jääda. Juba näemegi selle trendi kasvu näiteks sõidukite puhul, mis on rõõmustav. Ja kindlasti mõjub ringmajandusele ja kliimaneutraalsusele positiivselt valitsuse tegevus seoses automaksuga,” nendib Ala. „Kõige ökonoomsem kilomeeter on sõitmata jäänud kilomeeter.”
Huvitav on Ala sõnul tendents kodumasinaturul. „Kodumasinatele on määratud ökodisaininõuded ehk need peavad olema vähese energiakasutusega – see on hea. Pildil on aga kahjuks valesti see, et paljude elektritoodete iga saab läbi koos garantiiajaga. Lisaks osutub sageli vana asja remont kallimaks uue ostmisest. See on väga vale lähenemine. Õnneks on saamas aina enam teemaks, et ka kodumasinad oleksid kestvamad ning remonditavad ja aina enam tuuakse negatiivselt esile tootjaid, kes valmistavad nii mehhaaniliselt kui ka tarkvaraliselt suletud süsteemidega tooteid. Ent pikk tee on veel minna.”
Asjade kasutamata hoidmine ei ole samuti hea
„Olen pärit nõukogude ajast, mil kõik olid ühtviisi vaesed ja kauplustest polnud midagi osta. Seega oli loomulik, et asju pidi hoidma ja hooldama, et need kauem kestaksid. Kuigi täna on valikuvõimalused kordades suuremad, julgen häbita öelda, et minu jaoks ei ole probleem igapäevaselt 15 aastat vana, aga korralikku pintsakut kanda,“ toob Ala näite enda elust. „Ma ei ütle, et osta tuleb kalleid asju, ent tuleb olla hoolikas. Kui tunned, et asju on liiga palju, siis tee need korda ning anna neile, kes vajavad. Ressursside kasutamata hoidmine ei ole ka hea, olgu tegemist seisva sõiduki, riiete või katkise plekk-ämbriga. Kõiki neid saab ringmajandada.”
Ta nendib, et ringmajandus võib olla väga fun tegevus. „Kui jala ei jaksa ning jalgrattaga ei jõua, siis kasutan oma 15 aastat vana autot. Vajadusel remondin seda ning ma ei leia, et oleks vaja uuemat. Kas tervet sõitvat autot on mõistlik välja vahetada? Minu meelest mitte, eriti kui auto „kütusekasutuse kliimasõbralikkus“ sõltub paljuski sõidustiilist. Naudin vana autoga kulgemist ja inimeste imestunud pilke. Kui te ei suuda või ei taha suurt pilti näha, siis leidke ringmajanduses see fun, mis meele rõõmsaks teeb. Me ei pea seda tegema direktiivide pärast, vaid seetõttu, et meie enda elukeskkond oleks parem. Proovige väikeseks väljakutseks, kui vähesega on võimalik hakkama saada või kui kaua võib ühte riideeset kanda. Ja see mõtteviis on nakkav! Parim keskkonnateadlikkus käib ikka läbi rahakoti.”
Et aga tarkus ja käitumismustri muutus on raske tulema, siis on muidugi oma koht ka erinevatel kohustustel. Näiteks olmejäätmete ringlussevõtumäärade järgimine. „Siin on meil palju pingutada,” tunnistab Ala. „2025. aastaks peab minema meil 55% olmejäätmetest ringlusesse, 2021. aastal oli see protsent Eestis napilt 30. Kuidas eesmärkideni jõuda?”
Mõelge ka ringmajanduses töötavatele inimestele!
Ringmajanduses nähakse suurt potentsiaali täiendavate töökohtade loomisel. Ent seni on liiga vähe mis iganes töökoha puhul räägitud selle kvaliteedist. Tänases jäätmesektoris on tööl üksjagu inimesi ning ilmselt ei ole suurem osa nende töökohtadest „unistuste töö“ tiitli väärilised. „Mina usun, et siin tasuks pöörduda meie kodanike poole ning paluda neil jäätmeid sorteerides mõelda ka neile inimestele, kes jäätmesektoris töötavad. Ehk püüaksime anda neile võimaluse teha tööd võimalikult puhaste kätega? “
Kartulikoored pakendikonteineris tähendab üldjuhul seda, et kogu see hulk prügi läheb põletamisse. Käed jäävad justkui puhtamaks, ent materjal kui ressurss on taas jäädavalt kadunud. Ehk annaksime selle asemel inimestele võimaluse teha päriselt puhtamat tööd ning püüaksime luua iseendale paremat elukeskkonda?
Autor: Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
