Peamised õhusaasteained – mis need on? Kokkuleppeliselt räägime peamiste saasteainete kontekstis lämmastikdioksiidist, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peenetest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, mis põhjustavad happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikoksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad elusorganismidele mürgise maapinnalähedase osooni teket (mitte segi ajada meid kaitsva osoonikihiga, mis asub oluliselt kõrgemal ja mis on üheks võtmeteguriks kliima soojenemisel). Eriti peened osakesed on olulised just inimtervise seisukohast, olles koos lämmastikoksiididega meie linnaõhu kvaliteedi mõjutajaks.
1. Hetkeseisuga oleme saavutanud meile peamistele õhusaasteainetele seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid
Keskkonnaagentuur on Euroopa Komisjonile esitanud iga-aastased õhusaasteainete heitkoguste andmed, mis näitavad, et viimastele ametlikele andmetele tuginedes oleme saavutanud meile peamistele õhusaasteainetele seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid. Nimelt tuleb Eestil vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, vääveldioksiidi, eriti peenete osakeste ja lämmastikoksiidide heitkoguseid 2020 – 2029 aastateks vastavalt 10%, 1%, 32%, 15% ja 18% võrreldes 2005. aasta tasemega. Eesmärgid on seatud kõikidele Euroopa riikidele, sõltudes iga riigi majandusest ja keskkonnast. Vähendamise eesmärgi täitmine koos teiste Euroopa riikidega aitab vähendada aastaks 2030 õhusaastest põhjustatud hingamisteede haiguseid ja enneaegseid surmasid peaaegu poole võrra.
Viimased ametlikud andmed 2021. aasta kohta näitavad küll kerget heitkoguste kasvu, mis on aga selgitatav üheaegselt energiakriisi saabumise ning tervisekriisist väljumisega. Viimane näitab tootmise ja tarnete stabiliseerumist tööstuses ja liikumise (näiteks lennuliikluse) taastumist tervisekriisi eelsetele aegadele.
2. Eestis tekib peamiste saasteainete heide suures osas energeetikasektorist
Energeetikasektor, kus toimub kütuste põletamine sooja ja elektritootmiseks, on põhiliseks vääveldioksiidi (99%) ja eriti peenete osakeste (60% sellest arvestatav osa mittetööstuslikust biomassi põletamisest) heitkoguste allikaks. Oluline on ära märkida, et ca 36% vääveldioksiidi heitkogusest tuleb kolmest põlevkivi kasutavast elektrijaamast Ida-Virumaal. Lämmastikdioksiidiheide on peaaegu poole ulatuses seotud sooja- ja elektritootmisega ning ülejäänud heide pärineb transpordist ja põllumajandusest.
Erinevad põllumajanduslikud tegevused (nii loomakasvatus kui väetise kasutus) põhjustavad üle 90% ammoniaagiheitest. Lenduvate orgaaniliste ühendite teke viimastel aastatel on olnud mõnevõrra mitmekesisem. Ca 56% tekib tööstuslikest protsessidest ja kemikaalide kasutustest, sealhulgas ka värvide, liimide ja lakkide kasutamine kodumajapidamistes, aga ka põllumajandusest, energeetikast, transpordist ja kütuste jaotamisest.
3. Vääveldioksiidi heitkogus on viimasel paaril aastal kergelt kasvanud
2021. a saab nimetada kindlasti ühelt poolt tervisekriisist väljumise aastaks, kus näiteks Statistikaameti andmetel sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelnenud aastaga võrreldes 8,3%. Teisalt saab seda nimetada energiakriisi sisenemise aastaks, kus maagaasi turuhinna tõus, sügistalvine tuulevaegus ja lähiriikide elektrijaamade rikked suurendasid nõudlust kodumaise põlevkivi elektrijaamade toodangule ja sellest tulenes vääveldioksiidi heitkoguse kasv. Heitlik olukord, sealhulgas põlevkivielektri nõudluse tõus, jätkus elektriturul ka möödunud aastal. Viimast kinnitavad ka keskkonnaluba omavate käitiste 2022. aasta välisõhu saastamisega seotud aastaaruannete esialgsed andmed, mis näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite kasvu. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta.
4. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused on viimasel paaril aastal tõusutrendis
Viimasel paaril aastal on tõusutrendis olnud ka kemikaalide, sh värvide kasutus ning sellega seotud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused. Viimast mõjutas kindlasti ka tervisekriis, kus suurem kodusolemine muutis meie soovi muuta enda kodune keskkond ilusamaks ja hüppeliselt kasvas remonditarvete, sealhulgas värvide kasutus.
5. Viimastel aastakümnetel on vähenenud kõigi peamiste saasteainete heitkogused
Viimastel aastakümnetel on vähenenud kõigi peamiste saasteainete heitkogused. Kui kolm kümnendit tagasi mõjutas heitkoguste langust eelkõige majanduses toimunud suunamuutus ning ressursside kasutuse vähenemine, siis tänapäeval on heitkoguste langus eelkõige seotud tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikumate otsustega.
6. Tööstusheitele seatud piirangud on mõjutanud energeetikasektori heitkoguseid
Energeetikasektoris on viimasel kümnendil heitkoguseid oluliselt mõjutanud suurettevõtetele seatud piirangud tööstusheite osas, mis suurendasid ettevõtete investeeringuid heitkoguste vähendamismeetmetesse. Näiteks eelmise kümnendi lõpul langes Ida-Virumaa ettevõtte vääveldioksiidi heitkogus hüppeliselt ning sama trendi kinnitasid ka sealsete linna õhuseirejaamade tulemused, kus 2016. aastast alates on näitajad varasemaga võrreldes palju väiksemad.
7. Heitmenormide kehtestamine on vähendanud olulisel määral transpordisektori õhusaastet
Transpordisektoris on uuena müüdavate sõidukite summutist väljuvate heitkoguste heitmenorme Euroopa Liidus reguleeritud üheksakümnendate aastate algusest. EURO 1 heitmenormid, mis keskendusid sõiduautodele ja väikebussidele võeti kasutusele 1992. aastal ja kuigi tänapäeva mõistes olid kehtestatud normid leebed, mõjutasid juba need normid transpordisektori õhusaastet üksjagu. Viimased Euro-6 heitmenormid hakkasid uutele autodele kehtima 2014. aastal ja viimastel aastatel oleme olukorras, kus kuigi autode arv ja läbisõit on üheksakümnendate algusega võrreldes kordades suurem, on maanteetranspordi peamiste õhusaasteainete heide väiksem. Hetkel arutletakse juba Euro-7 heitmenormide kehtestamise üle, kus siis ühe uuendusena suunataks autotööstureid suurendama autode vastupidavust ehk sõidukid peaksid heitmenorme täitma ka 200 000 km läbisõidu korral.
8. Põllumajanduses on väljakutseks vähemsaastavate tehnoloogiate kasutuselevõtt
Põllumajanduses on viimase kümnendi suurimaks väljakutseks olnud paralleelselt põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt vähemsaastavate tehnoloogiate kasutuselevõtt (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt).
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi viimase kolme kümnendi jooksul on oluliselt vähenenud õhku paisatavate saasteainete hulk ja paranenud üldine õhukvaliteet, on õhusaaste puhul tegemist jätkuvalt inimtervist kõige enam mõjutava keskkonnariskiga. Kuigi meil on rääkida üksjagu edulugusid, kus oleme ühiselt vähendanud hapestuvate saasteainete (eelkõige lämmastik- ja vääveldioksiidi) heitkoguseid, on samal ajal kasvanud teadmised õhusaaste (sealhulgas eriti peenete osakeste) kahjulikust mõjust meie tervisele, olles peamiseks keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjustajaks.
„Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2021“ annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest. Viimase põhjal on võimalik hinnata Eestis seni rakendatud heitkoguste vähendamise meetmete tõhusust. Eesmärkide võrdluses on baasaastaks 2005.
Eestikeelne kokkuvõte on leitav siit. Täispika õhusaasteainete ingliskeelse inventuuri aruandega saab tutvuda siin.
Autor: Keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Elo Mandel
