- Vett on vähem kui aasta tagasi
- Veetase on languses ja vooluhulk vähenemas
- Ilm tõotab tulla ilus
- Vesi on jahe
XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval kui üle kahe ja poole tuhande veespordihuvilise paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega :)
Tänu lumisele talvele, sademerohkele märtsile ning korralikule suurveele on Võhandu jõgi veerohke, kuid viimase kuue aasta võrdluses siiski mitte kõige kõrgema veetasemega. Võtsime vaatluse alla aprillikuu veetasemed ja vooluhulgad viimasel kuuel aastal.
Vähem kui kolm nädalat tagasi ähvardas Tamula järv Võru linna üleujutusega, veetase Roosisaare hüdromeetriajaamas tõusis kriitilise piirini (220 cm üle jaama graafiku nulli) ja Keskkonnaagentuur andis välja hoiatuse ohtliku olukorra kohta. Veetase püsis kahe ööpäeva jooksul kriitilisel piiril ning seejärel hakkas langema ja on stabiilselt langustrendis tänaseni. Võhandu maratoni päevaks prognoosime Tamula järvele veetaset 125-130 cm üle Roosisaare jaama graafiku nulli.
Aprilli algusest kui kevadine suurvesi oli kõrgpunktis, on veetase ka Kirumpää hüdromeetriajaamas stabiilselt languses olnud ja et vihma pole oodata, jätkub see trend tempos 5-6 cm ööpäevas. Maratoni päevaks prognoositav veetase Kirumpääl jääb arvatavasti 85-90 cm kanti, mis on 30 cm madalam kui eelmisel aasta. Siiski võib arvata, et jõgi on Paidra-Reo lõigul ilma suuremate probleemideta läbitav.
Ka voolukiirus on aprilli algusest Kirumpää jaamas olnud püsivas langustrendis. Kui 18. aprillil oli vooluhulk veel üle 10 m3/s, siis maratoniks prognoosime 8,2 m3/s. See on küll väiksem, kui eelmisel aastal, aga sellegipoolest, ettevaatust kärestikel ja veskitammidel, samuti vette kukkunud puude juures, sest veevool on siiski kiire!
Veetasemete ja vooluhulkade omavaheline seos ei ole alati üks-ühele. Kevadel kui jõgi on taimestikuvaba, võrdub tõepoolest kõrge veetase üldjuhul suure vooluhulgaga. Pärast kevadist suurvett veetasemed alanevad ja vooluhulgad vähenevad. Juuni on tavaliselt see kuu, kui veetasemetele hakkab paisutavat mõju avaldama taimestik ning hoolimata vähenevast vooluhulgast võivad veetasemed, mis suve alguseks on korralikult alanenud, hoopiski tõusma hakata.
Sellel graafikul tuleb taimestiku paisutav mõju eriti hästi esile. 2020. aastal COVID-i eriolukorra tõttu toimus Võhandu maraton septembris ja Kirumpää jaamas oli olematu vooluhulgaga rekordkõrge veetase – vesi praktiliselt seisis. Ka kiirusrekordeid sel maratonil ei löödud ning Paidra-Reo lõigul toimus sõit kivilt kivile kolistades sest hoolimata kõrgest veetasemest kohas, kus jõgi oli aeglane, oli vett tegelikult vähe ja kärestikel kivid väljas. Samuti oli taimestiku paisutav mõju veetasemele tunda aasta hiljem, kui maraton samuti COIVD-i tõttu lükkus edasi juunisse. 2019. aasta maratoni ajal oligi päriselt vähe vett, sest talv oli läbivalt soe ja suurvett kui sellist ei olnudki.
Vesi on jahe!
18. aprilli õhtul mõõdeti Kirumpää jaamas veetemperatuuriks 8,2 kraadi ja Roosisaare jaamas Tamula järvel 7,8 kraadi, kuid päikseliste päevade jätkudes võib veetemperatuur maratoni päevaks tõusta isegi 10 kraadini.
Operatiivset veetaseme ja veetemperatuuri infot jälgi SIIT.
Ilm tuleb ilus! Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi vaata SIIT. Ja laadi alla riiklik ilmaäpp ILM+.
Ärge unustage päikseprille. Stardis näeme!
Vaata Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala videodiplomit 2022 maratonist SIIN.
Fotod ja videod © Sven Zacek ja Egert Kamenik
Autor: Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk
