Juba sellel nädalal on oodata märkimisväärset sündmust − Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) saadab orbiidile esimese kolmanda põlvkonna meteosatelliidi MTG Imager 1 (MTG-I1). Seade hakkab teostama operatiivseid mõõtmisi Euroopa kohal ja saadab andmeid kogu maakera kohta iga 10 minuti tagant ning Euroopa alal iga 2,5 minuti järel, mis on vajalikud täpsete ilmaprognooside koostamiseks. Sündmust on võimalik jälgida otseülekande vahendusel 13. detsembril kell 22.00.
Miks see meie jaoks oluline on
Uue generatsiooni satelliitandmed teevad revolutsiooni ilmaprognoosimises nii Euroopas kui mujal maailmas. EUMETSATi kolmanda põlvkonna satelliitsüsteem koosneb kuuest satelliidist, mis lennutatakse kosmosesse perioodil 2022 − 2033. Nendest satelliitidest moodustub maailma kõige arenenum ja innovaatilisem satelliitseire süsteem, mis tagab Eestile senisest 50 korda enam andmeid. MTG-I1 on varustatud uute kõrglahutuslike instrumentidega nagu Lightning Imager ehk äikesedetektor. See hakkab mõõtma äikeselööke satelliidi vaateväljal ja annab võimaluse jälgida välkude esinemist ning geograafilist jaotust lisaks radarile ka kosmosest.
Uue põlvkonna satelliidid hakkavad peaaegu reaalajas pakkuma detailsemat infot erinevate nähtuste või sündmuste kohta nagu äikesepilvede, udu, tulekahjualade, merejää ning lume tekkimise kohta ja muud. Õigeaegne info udu tekkimise ja hajumise kohta tõstab lennunduses oluliselt turvalisust ning hoiab kokku kulusid ooteajalt. Järgmine satelliit MTG Sounder 1 (MTG-S1) lennutatakse üles 2024. aasta suvel ning see hakkab tunnise sagedusega tegema õhukvaliteedi mõõtmisi, mis on satelliitide puhul esmakordne. Need andmed annavad meile võimaluse pidevaks õhuseisundi jälgimiseks Euroopas. Me elame ajal, kus puutume üha rohkem kokku ka äärmuslike ilmastikutingimustega, mida võimendavad kliimamuutused. Uue põlvkonna satelliitandmetel on oluline roll nii kliima jälgimisel, kui kodanike kaitsmisel ohtlike ilmastikunähtuste esinemisel. Meie käsutuses on peagi enam kui 60aastane andmerida, mis on väärtuslik nii kliimauuringute, -modelleerimise kui rekordite arvutamiseks.
Kuidas kasutatakse meteoroloogilist satelliitinfot praegu
EUMETSATist saadav informatsioon on oluline ilma jälgimisel ja hetkeennustuste koostamisel ning eriti tähtis lennumeteoroloogia ja -ohutuse tagamise seisukohast. Satelliitidelt saadavaid andmeid kasutatakse ilmaennustusmudelite arendamiseks ja nende täpsuse mõõtmiseks. Lisaks leiavad need andmed kasutust teadustöös, kliima- ja atmosfääri keemilise koostise uurimisel. Samuti on neist tulu eriolukordades suuremate metsatulekahjude ja üleujutuste seiramisel, mere saastatuse jälgimisel ja tuuleenergia tootmismahtude hindamisel. Praegu Euroopa kohta kasutuses olev satelliidipõhine ilmainfo tuleb teise põlvkonna Meteosat satelliitidelt. Meteosat-10 ning Meteosat-11 satelliidid annavad värsket ilmainfot iga 15 minuti tagant, mis aitab keerulistes ilmaoludes koostada täpseid ja kiireid prognoose ja hoiatusi. Üks satelliit teostab mõõtmisi Euroopa kohal 5 minutilise sagedusega.
Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon ehk EUMETSAT on Euroopa operatiivne satelliidiagentuur, mis tegeleb ilma, kliima ja keskkonna jälgimisega kosmosest. EUMETSATi kuulub 30 liikmesriiki, sh Eesti alates 2013. aastast. EUMETSATist saadava informatsiooni esmane kasutaja Eestis on Keskkonnaagentuur, kes koostab saadud andmete põhjal ilmaprognoose ja hoiatusi. Avalikkusele suunatud ilmateenustega saab tutvuda siin Infrapunane pilt |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee). Lisaks pakume satelliitandmetel põhinevaid teenuseid klientidele, näiteks Aktuaalse kaamera vaatajad on kindlasti märganud interaktiivset ilmakaarti.
Kuidas ja millal uued andmed meieni jõuavad
Lähiaastatel toimub üleminek kolmanda põlvkonna satelliitandmetele, kus EUMETSAT hakkab edastama andmeid suurema ajalise sageduse ning ruumilise lahutusvõimega. Uuemad ja detailsemad satelliitandmed hakkavad jõudma kasutajateni järgmise aasta jooksul. Suuremahulised kaugseire andmed nõuavad ka vastuvõtusüsteemi uuendamist, et väärtuslik info jõuaks kohale kogu ulatuses ja ilma tõrgeteta.
Selleks, et olla valmis uute suuremahuliste satelliitandmete kasutamiseks soetas Keskkonnaagentuur seirevõrku kaks uut suuremat satelliitantenni, millest üks asub Tallinn-Harku aeroloogiajaamas ja teine Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas. Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seirevõrgu ning satelliitandmete vastuvõtusüsteemi arendamiseks viidi aastatel 2015 − 2020 ellu projekt “Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks (SEME)“. Satelliitandmete vastuvõtu süsteemi ning andmete töötlemise ja visualiseerimise vahendite uuendamist jätkame ka 2023. aastal algava LIFEAdapt projekti raames.
Autor: Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala
