Meteokonverents 2022 „Varane hoiatus ja tegutsemine katastroofiriski vähendamiseks”

Maailm on kiires muutumises. Peame olema järjest teadlikumad, et ümbritsevaga toime tulla. Kuidas mõjutavad meid ja meie igapäevaseid tegevusi äärmuslikud ilmastikuolud? Palju üldse ilmast tingitud katastroofiriskist teame?
Meteopäev 2022

Kutsume Teid 23. märtsil põnevale veebikonverentsile „Varane hoiatus ja tegutsemine katastroofiriski vähendamiseks”,  millega tähistame rahvusvahelist meteoroloogiapäeva.

Käesoleval aastal oleme teraviku suunanud äärmuslikele ilmaoludele: milliste oludega peame Eestis arvestama, kuidas need mõjutavad meie igapäevaseid tegevusi ning mil viisil saame nendeks paremini valmistuda.

Veebikonverents toimub kolmapäeval, 23. märtsil 2022 kell 10.00–13.00. Konverentsi modereerib ERR saatejuht Sander Loite.

Osalemiseks palume Teil end hiljemalt 21. märtsiks kindlasti registreerida veebivormi kaudu.

Otseülekannet saab jälgida worksup.com lehel, event ID: METEO2022. Konverentsi ajal on kõigil võimalus esitada esinejatele jooksvalt küsimusi. Konverentsi otseülekannet näeb ka Keskkonnaagentuuri ja ilmateenistuse Facebooki lehtedel.

Lingi ülekandele leiab 23. märtsi hommikul ka meie kodulehelt, siia lisame hiljem ka viite, et saaksite konverentsi järele vaadata.

PÄEVAKAVA

10.00 Avasõnad TAIMAR ALA
Keskkonnaagentuur, direktor
10.15 Ilmast ilma ilmast
Ettekandes räägime sellest, miks me nii palju ilmast räägime. Milliseid katastroofe me ilmaga seostame ning mida need kogu maailmas endaga kaasa on toonud. Mida saame teha selleks, et olla valmis ilmaohtudega silmitsi seisma?
KAI ROSIN
Keskkonnaagentuur, nõunik
10.35 Kas meie inimesed on (ilma)kriisideks valmis? Räägime riskikommunikatsiooni olulisusest
Loodusjõude ei ole võimalik vältida, kuid ohte arvesse võttes ja õigesti käitudes saab iga inimene kaitsta ennast ja oma lähedasi. Selleks, et loodusjõudude tekitatud kahjud oleksid võimalikud väikesed, tegeleb Päästeamet paralleelselt nii riski- kui kriisikommunikatsiooniga. Räägime, kuidas kriiside ennetamise ja nendeks valmistumise juures on kriitilise tähtsusega elanikkonna teavitamine eelseisvatest prognoositavatest ohtudest ja ka potentsiaalsetest tagajärgedest, andes elanikkonnale juba aegsasti käitumisjuhiseid ning teadmisi.
MARIS MOORITS
Päästeamet, riskikommunikatsiooni ekspert
10.55 Mida õppisime jaanuarikuu lumetormist?
Anname ülevaate sellest, kui täpseks osutusid mudelennustused ja neist tulenevad prognoos ning hoiatused. Milline oli ametkonnale ja üldsusele edastatud sõnumi mõjujõud?
TAIMI PALJAK
Keskkonnaagentuur, juhtivsünoptik
11.15 Meteoroloogilise informatsiooni olulisus lennujaamade opereerimisele
Anname ülevaate AS Tallinna Lennujaam ja Keskkonnaagentuuri koostööst Tallinna ja muude lennujaamade käitamisel. Räägime lähemalt ilmainfo olulisusest lennujaamade opereerimisele ja sellest, kuidas see mõjutab meie igapäevatööd.
TORMI LOIDE
AS Tallinna Lennujaam, Koordineerimiskeskuse juhataja
11.35 Kuidas korraldame teavitamist Transpordiametis kui teeolud on halvenemas
Teeme ülevaate teeolude teavituse korraldusest Transpordiametis.
SIIM VAIKMAA
Transpordiamet, Maanteeliikluse juhtimise üksuse juhataja
11.55 Anname ülevaate tähelepanuväärsematest ohtlikest ilmanähtustest, mis aset leidnud Eestis 2020-2021 suvel
Ohtlikke atmosfäärinähtuseid, mis võivad põhjustada nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kahju, esineb Eestis igal aastal, kõige enam just suveperioodil. Nende alla kuulub terve hulk atmosfäärinähtusi: äike, rahe, paduvihmad, pagid, tornaadod ja vesipüksid. Sellised nähtused ohustavad nii inimest kui ka loodust ja võivad mõnikord kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Ettekandes anname ülevaate tähelepanuväärsematest ohtlikest ilmanähtustest, mis on Eestis aset leidnud kahel viimasel suvel.
KAIRO KIITSAK
Keskkonnaagentuur, sünoptik
12.15 Äärmuslike ilmaolude mõju elanike tervisele ja kuidas seda vähendada
Kõige sagedasemad äärmuslikud ilmaolud on kuuma- ja külmalained ning tugevad tormid. Eesti tehtud epidemioloogiliste uuringute alusel suureneb nii äärmuslikult kõrgete kui madalate õhutemperatuuride ajal suremus üle Eesti. Kõige enam on ohustatud eakad, kelle suremus võib olla kuumalainete ajal kuni 45% kõrgem. Kliimamuutuste tõttu muutuvad kuumalained lähikümnenditel veelgi teravamaks.
HANS ORRU
Tartu Ülikool, keskkonnatervishoiu kaasprofessor
12.35 Ekstreemsed ja ootamatud ilmaolud looduses liikudes – kuidas käituda?
Juttu tuleb maailma eri paigus seiklusvõistlustel kogetud ekstreemsetest ja ootamatutest ilmaoludest. Kuidas olla valmis ootamatusteks ja kuidas käituda, kui ilmastik mõjutab esialgsete plaanide täitmise võimalusi oluliselt. Milline on praktiliselt vajalik ja toimiv varustus ekstreemolukordades ellu jäämiseks?
SILVER EENSAAR
Seiklussportlane, seiklusspordivõistkonna Estonian ACE/ LaSportiva kapten
12.55 Lõpusõnad ja kokkuvõtted

Viimati uuendatud 08.03.2022

search block image