Blogi

Segamini kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete sortimisel saadud materjal on ringlussevõtuks sageli madala kvaliteediga või ei ole võimalik seda üldse uuesti kasutada. Liigiti kogumine parandab oluliselt jäätmematerjali kvaliteeti, mis omakorda võimaldab jäätmeid rohkem ringlusesse võtta.

Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.

Möödunud maikuu oli üks soojemaid, eriliselt päikeseline ja väga kuiv. Kui kuu esimesel kolmandikul esines veel mitmel pool öökülma, siis kuu lõpus jõudis Eestisse esimene soojalaine.

Soojad ja kuivad ilmad on soodustanud kuuse-kooreüraski moonde läbimist. See tähendab, et püünispuude väljaveoks sobiv aeg on saabunud.

Keskkonnaagentuur töötab välja uut tuleohukaarti.

Eesti seismiline seirevõrk koosneb seitsmest alalisest ja kolmest ajutisest seismojaamast. 2023. aasta tähtsaks arengusammuks oli kolme uue alalise jaama rajamine riigi loode-, ida- ja kaguosadesse.

Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused tagavad meile elamisväärse elukeskkonna. 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis Keskkonnaagentuuri juhtimisel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega ELME projekti käigus maismaaökosüsteemide ulatus, ökoloogiline seisund ning ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: metsad, niidud, sood ning põllumajanduslikud ökosüsteemid.

Jää maksimaalse ulatuse poolest võib möödunud talve Eesti merealadel lugeda soojaks, karmuselt (külmasummad) aga keskmiseks. Tavapärasest külmem periood kestis 2023. aasta novembri keskpaigast kuni 20. jaanuarini 2024.

Täna, 18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada. Ain Kallis on Keskkonnaagentuuris töötanud alates 2013. aastast, üldse ilmateenistuses aga 1991. aastast. Räägime temaga tema tegemistest selle aja jooksul.