Õhusaastel on otsene tagajärg meie tervisele, mistõttu on oluline jälgida, kuidas mõjutab inimtegevus välisõhu kvaliteeti. Eestis jälgitakse välisõhu kvaliteeti riiklikku keskkonnaseire programmi kuuluvate välisõhu kvaliteedi seire, sademete seire ning kiirgusseire raames.
Blogi
Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.
Juba kuuendat aastat järjest kutsusime kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Kahepaiksete vabatahtliku seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist. Lisaks ka mitmeid vaatluseid, kus täpset liiki polnud võimalik määrata ning vaatlus jäi rühma tasandil.
Juuli oli normist soojem, päikesepaistet jagus normist vähem, kuid sademete poolest oli üks sajusemaid. Kuu algas Lõuna-Eestis intensiivsete sadudega ja lõppes samamoodi. Hoogsast vihmast jäid mitmel pool aia- ja põllumaad vee alla, samuti jäid vee alla mõned maanteelõigud. Tugevad sajud põhjustasid lühiajalisi üleujutusi ka linnades.
Tänavu sada aastat tagasi alustati hüdroloogilisi mõõtmisi Tänassilma jaamas Tänassilma jõel, Kasari jaamas Kasari jõel, Riisa jaamas Halliste jõel, Tõrve jaamas Pedja jõel, Räpina jaamas Võhandu jõel ja Aesoo jaamas Navesti jõel.
2024. aasta kevadistel välitöödel kohtus Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd Leidissoos meil haruldase raisakotkaga.
Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
Selle aasta juunikuu tõi meile palju üllatusi. Kohati saab möödunud kuud võrrelda laste lemmiku Kinder Surprise üllatusmunaga, sest kunagi ei tea, mida sealt oodata. Kuid samuti tõi juuni kaasa ka meelepärast suvist ilma, nagu seda sai nähtud kuu lõpu poole.
Eesti on üks metsarikkamaid riike Euroopa Liidus – metsaga on meil kaetud hinnanguliselt pool maismaast. Metsad pakuvad olulisi väärtusi ning seovad süsinikku. 2022. aasta seisuga andis sektor oma toodanguga 16% Eesti lisandväärtusest ning pakkus otseselt või kaudselt tööd igale kaheksandale töötavale inimesele.