Mis saab raiutud puidust, kuidas seda tegelikult kasutatakse ning kuidas puidukasutus muutub. Puidukasutuse ülevaade ehk puidubilanss aitab sellele küsimusele vastata.
Blogi
September kujunes Eestis tavapärasest märksa soojemaks ja sajusemaks kuuks. Keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9 °C, mis on 1,7 °C üle normi. Pika andmerea võrdluses oli see 12. kõige soojem september.
25. septembril tähistasime Kasari hüdromeetriajaamas kuue Eesti jaama nomineerimist Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaamade klubisse. Lisaks Kasari jaamale pälvisid seekord selle tiitli ka Sõrve rannikujaam ning Riisa, Tõlliste, Praaga ja Mustvee hüdromeetriajaamad.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülemaailmsete veevarude seisundi aruanne on põhjalik teaduspõhine hinnang hüdroloogilisele tsüklile ja äärmuslikele sündmustele.
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna praktikant Maria alustas sügisel Tallinna Ülikoolis integreeritud loodusteaduste eriala kolmandat kursust, kus tema põhisuunaks on geograafia. Erialase praktika jaoks praktikakohta otsides teadis ta kindlalt, et soovib selle siduda oma bakalaureusetöö teemaga, milleks on linnade soojussaared ja nende kujunemist mõjutavad tegurid. Nii jõudiski ta Keskkonnaagentuuri.
Eesti õhk on üldiselt hea, kuid selle hoidmine nõuab järjepidevat seiret – sest nii meie tegevus kui ka muutuv kliima kujundavad õhku, mida iga päev hingame.
Tänavune august oli ilma poolest harju keskmine: õhutemperatuur, sademete hulk ja päikesepaiste kestus vastasid pikaajalisele keskmisele.
Keskkonnaagentuuri jaoks on töötajate toetamine Kaitseväe õppekogunemistel olnud loomulik osa tööandja rollist juba mitu aastat. Tunneme heameelt, et seda on märgatud ka riiklikul tasandil. Tänavu pälvisime juba kolmandat aastat järjest „Riigikaitsjate toetaja“ pronkstaseme tunnustuse.
Kui Keskkonnaagentuuri kolmapäevases metsablogis andsime põgusa ülevaate Eesti metsade lähiminevikust, siis tänases sissekandes vaatame veidi tulevikku. Prognoosime, kuidas praegused raiemahud võivad järgneva 30 aasta jooksul muutuda ja millises mahus saab Eesti metsadest tulevikus raiuda?