Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Blogi
„Suur prügikast hoovil peaks olema häbiasi ja üldse võiks Eestis kehtida samalaadne kvoot prügile nagu süsinikdioksiidi ehk CO2 heitkogustele,” ütleb Tallinna Jäätmekeskuse juhataja, loodusteaduse magister ning enam kui 20 aastat keskkonnateemadega tegelenud Rein Kalle.
Keskkonnaagentuur on Euroopa Komisjonile esitanud iga-aastased õhusaasteainete heitkoguste andmed, mis näitavad, et viimaste ametlike andmetele tuginedes oleme saavutanud meile peamistele õhusaasteainetele seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid.
XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval kui üle kahe ja poole tuhande veespordihuvilise paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega :)
Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.
Rähnide seire välitööd on praegu käimas, loendused viiakse läbi märtsi lõpus ja aprillis. Välitööde käigus kaardistatakse rähnide püsiseirealadel kõigi seal leiduvate rähniliikide pesitsusterritooriumid ja leitakse sel moel liikide asustustihedused. Seirealad on Eesti keskmisest maastikust metsasemad.
Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.
Postimehe veergudel on väidetud, et Postimehe Fondi tellitud metsade alternatiivne hindamine annab metsast täpsema ja õigema ülevaate, kui sajandi alguses kasutusele võetud statistiline metsainventuur. Tegemist on erinevate metoodikate alusel saadavate tulemustega. Statistiline metsainventuur võeti kasutusele, sest see võimaldab paremini vaadelda üleriigilist pilti ja hinnata tulevikku.
Möödunud talve võib jää maksimaalse ulatuse poolest Läänemerel lugeda soojaks talveks. Soome lahel ei jõudnud jääpiir isegi Tallinna meridiaanini, Väinamere keskosa oli suurema osa talvest jäävaba ning Liivi lahel oli jääga kaetud vaid Pärnu lahe osa, mõnel nädalal ulatus jää ka Kihnu – Häädemeeste jooneni.