Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Juba ainuüksi selle ohu vähendamiseks on väga oluline, et põtrade vaba liikumisvõrgustiku säilitamiseks oleks planeeritud piisavas mahus ja mõõtmetes rohevõrgustik ja rakendatud vajalikud meetmed selle kokkupuutekohtades inimese elu- ja liikumisaladega. Seejuures tuleb kindlasti arvestada, et põder on erinevate ulukiläbipääsude omaksvõtmisel teistest ulukitest konservatiivsem.
Blogi
85 aastat tagasi teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!
Põder – maailma suurim hirvlane ja meie kogukaim imetaja on Eestis valitud alanud aasta loomaks. Neid ligi kahe meetrise turjakõrgusega hiiglaseid võib kohata pea kõikidel Mandri-Eesti ja suuremate saarte metsaaladel ning nende naabruses.
Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2024 kolmeteistkümnes maakonnas. 2024. aastal oli nende lendlus võrreldes eelnevate aastatega enamikes maakondades tagasihoidlikum. Möödunud aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus, kui aktiivsem lendlus algas Põlva-, Tartu- ja Võrumaa seirepunktides. Mai esimesel nädalal leiti esimesed üraskid ka Harjumaal ja Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal.
Püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) (L.) Rich. on käpaliste sugukonda kuuluv liik. Vahel on toodud esile selle liigi sarnasust hariliku käoraamatuga (Gymnadenia conopsea) ja tõepoolest ongi neil õied ka võrdlemisi sarnased. Selgeks erinevuseks käoraamatutest on õie huule alusel olevad kaks väikest naastu, samuti õite roosakaspunane või tumeroosa värv ja õisiku püramiidjas või koonusjas kuju, eriti õitsemise alguses.
2025. aastal on aasta seene tiitel antud tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule, ladina keeles Heterobasidion spp. Eestis on levinud kaks juurepessu liiki – männi-juurepess (Heterobasidion annosum) ja kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum).
Täna möödub 20 aastat viimaste aegade suurimast tormist, mida tuntakse üldiselt jaanuaritormi nime all.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega. Kuid endiselt saame palju ära teha.
Talvistepühakuu nime kandev detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma. Taevast tuli alla ka jää- kui lumekruupe ning siin-seal esines ohtlikku jäävihma.