Postimehe (aprill–mai 1924) ja hüdroloogiaosakonna andmebaasi järgi oli 1924. aasta kevad veerohke kogu Balti piirkonnas. Daugaval purunesid jäämineku tõttu üle jõe viivad sillad, Emajõe kevadine suurvesi oli mõõtmisajaloos suuruselt kolmas pärast 1867. ja 1868. aastat.
Blogi
Ülevaade 2022. aasta heitkoguste trendidest ja nende suurimatest mõjutajatest. Kõige rohkem paistis silma Euroopa elektrituru heitlikest oludest tingitud põlevkivist toodetud elektritoodangu tõus – umbes 47% rohkem kui 2021. aastal. Vene päritolu maagaasi ja elektri tarne samaaegne katkemine ning lähiriikide elektrijaamade rikked tingisid 2022. aastal põlevkivi tarbimise (nii kaevandamine kui ka elektritootmine) ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu.
Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem aga koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.
Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.
XIX Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval, kui ligi 2 800 veespordihuvilist paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt metsa ja metsamuldade seisundit ning aineringi, prognoosime ja selgitame toimuvaid muutusi. Kokku on metsaseire võrgustikus 101 esimese astme püsiproovitükki ja 6 teise astme prooviala. Seiretulemuste põhjal koostame metsaseire aastaaruande.
Lisaks erinevatele taevakehadele tiirutab tänapäeval kosmoses ja ümber maakera ka hulgaliselt tehiskaaslasi ehk satelliite, mille koguarv ulatub peaaegu juba 10 000ni. Suure osa nendest moodustavad side- ja navigatsioonisatelliidid, ülejäänud aga vaatlevad planeet Maa seisundit. Nende hulgas on ka ca 4% ilma jälgivaid ehk meteoroloogilisi satelliite.
1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest. Aeg on vaadata tulemusi – isendit seire raames kokku loendati ja millisest maakonnast tuli vaatlusi enim.