Selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2 000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.
Blogi
Novembri keskmine õhutemperatuur oli kokkuvõttes normi lähedane, kuid kuu esimene pool oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, kuu teine pool möödus miinuskraadide ja lume seltsis.
Välisõhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi ka LOÜ) peamiseks allikaks on lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine. Viimaseid kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes. Näiteks võivad lisaks kodu remontimisel kasutatud värvidele LOÜ-sid sisaldada ka igapäevaselt kasutatav kodukeemia ja kosmeetikatooted, autohooldusvahendid ning koroonakriisi ajal laialdast kasutust leidnud desinfektsioonivahendid.
Linn kui inimese loodud tehismaastik pole alati ühesugune. Hästi planeerides saab sinna sobitada ka erineva funktsiooniga loodusliku maastiku elemente, mis toetavad kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning aitavad leevendada ka linna kahjulikku mõju. Tallinnas elades ja liikudes võime linnaruumis kohata väga eriilmelisi alasid, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele taime- ja loomaliikidele ning mille säilimine on seetõttu ka väga oluline.
Inimestel on alati olnud vajadus oma kodu kütta ja süüa teha. Võimalused selleks on muutunud ning tehnoloogiad paranenud. Siiski on ka tänapäeval isegi arenenud riikides, vaatamata kasutusele võetud meetmetele, tahkete kütuste (Eestis peamiselt puidu) põletamine kodumajapidamistes üks peamisi õhusaasteallikaid.
Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on?
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas uue kliimateenuste raporti, mis on seekord pühendatud tervisele „2023 State of Climate Services. Health“. Kui vaadata mõõtmisandmetega kaetud perioodi, siis on ilmselge, et maailm soojeneb kiiremini kui kunagi varem. See omakorda mõjutab õhu- ja veekvaliteeti, toidujulgeolekut ning survestab tervishoiusüsteemi.
2018. aastal tulenes Euroopa Liidus enam kui 39% lämmastikoksiidide (NOx) ning 11% peenete ja eriti peenete osakeste heidetest just maanteetranspordist. Kõige enam mõjutavad maanteetranspordi sektori heidete hulka sõiduautod. Transpordiametis registreeritute arv on Eestis kasvanud 241 tuhandelt 1990. aastal 635 tuhandeni 2021. aastal.
Oktoobrikuu oli tervikuna jahedamapoolne, väga sademeterikas, päikest paistis aga normi piires. Eesti keskmiseks temperatuuriks kujunes 6,2 kraadi, mis on pool kraadi pikaajalisest keskmisest ehk normist madalam (norm 6,7 kraadi).