Põhjaveekogumite seisundi hindamisel kasutatud metoodika

Põhjaveekogumite seisundi hindamisel kasutatud metoodika .

Eestis on kokku moodustatud 31 põhjaveekogumit, mille seisundit hinnatakse eraldi iga kogumi kohta kogutud andmete põhjal. Seisundi hinnang kujuneb lühidalt järgnevalt:

  • Sisend: andmed põhjavee koguseliste näitajate kohta (veetase, veevõtt). Hinnang koguselise seisundi kohta kujuneb 4 erineva testi tulemusena. Koguselise seisundi hindamisel kasutati seirekaevude veetasemeid aastatel 2014-2019 (KESE) ning 2019. aasta põhjaveebilansi andmeid (KOTKAS, EELIS).
  • Sisend: andmed põhjavee füüsikaliste ning keemiliste näitajate kohta. Hinnang keemilise seisundi kohta kujuneb 5 erineva testi tulemusena. Põhjaveekogumite keemiline seisund on määratud puurkaevudest, mis kuulusid või on kuulunud põhjaveekogumite seiresse. Lisaks riikliku keskkonnaseire andmetele (KESE), kasutati ka keskkonnaluba omavate ettevõtteseire (kanti sisse PDF-idelt) ja Terviseameti andmebaasi andmeid.
  • Väljund: põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisund määramine vastavate testide kõige madalama tulemuse põhjal.

Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel on aluseks võetud põhjavett ohustavate saasteainete läviväärtused ja piirväärtused.

  • Läviväärtus - põhjavee kvaliteedistandard, mis kehtestatakse liikmesriikide tasandil saasteainetele, saasteainete rühmadele ning reostuse näitajatele, mida liikmesriigi territooriumil peetakse sellisteks, et nende ületamisel saab põhjaveekogumeid või põhjaveekogumite rühmi pidada ohustatuks. Põhjavett ohustavate saasteainete läviväärtuste koondtabel põhjaveekogumite kaupa on leitav siit.
  • Piirväärtus - üldine keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteainete rühma või reostuse näitaja kontsentratsiooni põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Link piirväärtuste tabelile on siin.

Põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisundi hinnang kujunes järgneva üheksa testi tulemusena. Põhjaveekogum on heas seisundis juhul, kui nii selle keemiline kui ka koguseline seisund on hea. Vastasel juhul on põhjaveekogumi seisund halb.

Testid:

Metoodika:

  • Põhjaveekogumite saasteainete lävi- ja piirväärtuste kontroll;
  • Saasteainete leviku kontroll – levik on märkimisväärne siis, kui see esineb 20% või enam põhjaveekogumi pindalast või mahust.

Hinnangu kriteeriumid:

  • Hea seisund - kui saasteainete lävi- või piirväärtuste ületamise puhul jääb seirekaevu mõjuulatus alla 20% põhjaveekogumi pindalast; 
  • Halb seisund - kui lineaarne trendjoon ületab 75% põhjaveekogumile kehtestatud lävi- või piirväärtusi.

Metoodika:

  • Kloriididele ja sulfaatidele kehtestatud läviväärtuste kontroll;
  • Kloriididele ja sulfaatidele kontsentratsioonide ajalise kasvutrendi tuvastamine.

Hinnangu kriteeriumid:

  • Hea seisund - kui saasteainete kasvutrend puudub ja üksikutes seirekaevudes arvutatud keskmised väärtused jäävad alla läviväärtuste;
  • Halb seisund – kui kloriidide või sulfaatide aastakeskmistes väärtustes esineb kasvutrend ning trendjoon ulatub üle 75% läviväärtusest.

Eesmärk: hinnata kas põhjavee keemilised kvaliteedinäitajad võivad tekitada põhjaveest toituvate pinnaveekogumite ebasoodsat seisundit.

Metoodika:

  • Kui põhjaveekogumi piires esineb sellega seotud pinnaveekogumeid, vaadatakse testis pinnaveekogumite seisundihinnangut;
  • Pinnavees ebasoodsat seisundit põhjustavate saasteainete monitooring inimmõju tekkelisusest lähtuvalt.

Hinnangu kriteeriumid:

  • Hea seisund - kui põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumid puuduvad (näiteks sügavate põhjaveekogumite puhul);
  • Halb seisund – kui saasteainete sisaldus inimmõju tõttu on niivõrd kõrge, et see võib põhjustada pinnaveekogumi/ja ka põhjaveekogumi halba keemilist seisundit.

Eesmärk: hinnata kas põhjavee keemilised kvaliteedinäitajad võivad tekitada põhjaveest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemidele ebasoodsat seisundit.

Metoodika:

  • Nimekiri põhjaveekogumist sõltuda võivate maismaaökosüsteemidest (Vainu, 2019);
  • Hinnata põhjaveekogumiga seonduva maismaaökosüsteemi seisund veekeemia kvaliteedist lähtuvalt;
  • Inimmõjust tulenevalt maismaaökosüsteemile ebasoodsat seisundit põhjustavate saasteainete monitooring.

Tulemused:

  • Hea seisund
    • kui põhjaveekogum ei sõltu maismaaökosüsteemist;
    • kui põhjaveekogumiga seonduva maismaaökosüsteemi veekeemia seisund on hea;
  • Halb seisund
    • kui seirekaevus on saasteainete sisaldus inimmõju tõttu kõrge ning võib seetõttu põhjustada maismaaökosüsteemile ebasoodsat seisundit.

Eesmärk: hinnata inimmõjust tulenevalt saasteainete kasvusuundumisi suuremates joogiveehaaretes.

Metoodika: 

  • Hinnatakse veehaardeid toodanguga üle 500 m3/d;
  • Hinnatakse põhjaveekomisjonile esitatud joogivee kvaliteedi probleeme ajavahemikul 2014-2019

Tulemused:

  • Hea seisund – kui 500 m3/d tootlikkusega veehaarete kohta ei esitatud Põhjaveekomisjonile kaebusi joogivee kvaliteedi probleemide kohta ajavahemikul 2014-2019;
  • Halb seisund
    • kui põhjaveekogum on testide 1 ja 2 põhjal saasteaine tõttu halvas või ohustatud seisundis;
    • kui põhjaveekogumi seirekaevu saasteaine kasvusuundumuse trendi joon on üle 75% läviväärtusest;
  • Hea, kuid ohustatud seisund – kui põhjaveekogumi seirekaevu saasteaine kasvusuundumuse trendi ei esine, kuid saasteaine trend on siiski üle 75% saasteaine läviväärtusest.

Eesmärk: hinnata põhjaveekogumi koguselist seisu põhjaveeressursi bilansist lähtuvalt

Metoodika:

  • Andmed põhjaveekogumite kontseptuaalsest mudelist (Marandi et al.2019) ja põhjaveebilansi aastaaruannetest (Olesk 2018, 2019. Keskkonnaagentuur);
  • Hinnata põhjaveekogumi looduslikku ressurssi põhjaveekogumi piires kinnitatud põhjavee tarbevarust lähtuvalt;
  • Võrrelda põhjavee loodusliku ressursi ning kinnitatud tarbevaruga veehaaretest võetavate veekoguste andmeid.

Tulemused:

  • Hea seisund – kui üldine veevõtt on põhjaveekogumi looduslikust ressursist väiksem;
  • Halb seisund – kui üldine veevõtt on põhjaveekogumi looduslikust ressursist suurem;

Eesmärk: hinnata põhjavee tarbimisest tuleneva survepinna languse mõju põhjaveest toituvate pinnaveekogumite seisundile.

Metoodika:

  • Analüüs põhineb põhjaveekogumitega seotud pinnaveekogumite hinnangul (Terasmaa et al. 2015, Vainu et al. 2019, Marandi et al. 2019) ja vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi analüüsi tulemustel (Auväärt et al. 2019);

Tulemused:

  • Hea seisund
    • kui põhjaveekogumitega seonduvate pinnaveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi veekasutuse hinnangus ei ole veevõtt suurem kui 20% jõe aastasest vooluhulgast;
    • kui põhjaveekogumis ei ole põhjaveekogumist sõltuvaid pinnaveekogumeid;
  • Halb seisund – kui piirkonnas on suur veetarbija (>1000 m3/d) ning lähimas seirekaevus esineb veetaseme langustrend.
     

Eesmärk: hinnata põhjaveevõtu mõju põhjaveest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemidele

Metoodika:

  • Põhineb Tallinna Ülikooli Ökoloogia instituudi 2015. aasta uurimustöö andmetel (Terasmaa et al. 2015, Vainu 2019)

Tulemused:

  • Hea seisund
    • kui põhjaveekogumis ei ole põhjaveekogumist sõltuvaid maismaaökosüsteeme;
    • kui põhjaveekogumiga seonduva maismaaökosüsteemi seisund on hea;
  • Halb seisund
    • kui maismaaökosüsteemi ebasoodsa seisundi põhjusena on välja toodud põhjaveevõtt või põhjaveetaseme alanemine;
    • kui piirkonnas on suur veetarbija (>1000m3/d) ning lähimas seirekaevus esineb veetaseme langustrend.

Eesmärk: hinnata põhjaveekogumi koguselist seisundit soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt

Meetod:

  • Test teostatakse nendes põhjaveekogumites, kus vee sissetungi iseloomustavate kloriidide ja sulfaatide sisaldustele on kehtestatud läviväärtused (KeM, 2019);
  • Hinnatakse põhjaveekogumi keemilise seisundi seirekaevude aastakeskmiste kloriidide ja sulfaatide sisalduse tõusutrende ning läviväärtusi.

Tulemused:

  • Hea seisund
    • kui saasteainete kasvutrend puudub ja seirekaevudes arvutatud saasteainete keskmised väärtused jäävad alla läviväärtuste;
    • kui põhjaveekogumis ei esine veetaseme langustrendi;
  • Hea seisund, ohustatud
    • põhjaveekogumi aastakeskmistes kloriidide või sulfaatide väärtustes esineb kasvutrend kuid veetaseme langustrend puudub;
    • kui puudub seos põhjaveekogumi veetaseme langustrendi ja saasteainete sisalduse tõusu vahel.

Märkus: kui veetaseme langus ning sellega seonduv saasteainete sisalduse tõus on mingis põhjaveekogumi piirkonnas vastastikuses seoses, tuleb hinnangu panemisel lähtuda probleemsete seirekaevude mõju ulatusest:

  • Hea seisund, ohustatud – kui saasteainete kasvutrend ja/või läviväärtuste ületamised ei esine üle 20% põhjaveekogumi pindalast;
  • Halb seisund – kui esineb saasteainete püsiv kasvutrend, kui läviväärtuste ületamised esinevad üle 20% põhjaveekogumi pindalast ja kui veetaseme langus on seotud suure veevõtuga.

Viimati uuendatud 08.10.2021