Põhjavesi

Põhjavesi on maapinnast allpool olev kivimite ja setete lõhedes ja poorides olev vaba vesi, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjaveetase on sügavus maapinnast, kust alates on kivimid või setted veega küllastunud – sellest ülespoole jäävas aeratsioonivöödis olevat vett ei loeta põhjaveeks.

Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3 (Geology and Mineral Resources of Estonia https://geoloogia.info/geology/index.html). Kivimite erinevast veejuhtivusest tingituna on maapõues vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Põhjaveekihi moodustab enam-vähem ühtlase litoloogilise ilmega poorsetes või lõhelistes kivimites või pinnases ulatuslikul alal leviv põhjavesi.

Veemajanduse korraldamises on põhjavee seisundi hindamise üksusena kasutusel ’põhjaveekogumid’, mis veeseaduse kohaselt on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on eristatud 31 põhjaveekogumit.

Laine päikeseloojangu taustal

Puurkaevude registritoimingute puhul pöörduda Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna spetsialisti Margit Kolatsi poole (margit.kolats@envir.ee, 6736632). Näiteid puurkaevude registritoimingutest:

  • puurkaevu andmete esitamine
  • koordinaatide või sanitaarkaitseala muutmise soovi korral,
  • registri väljavõtete jmt soovi korral

Puurkaevu tohib rajada vastavat tegevusluba omav ettevõtja või isik. Vaata tegevuslubade omajaid siit.

Otsi luba/litsentsi ettevõtte või isiku järgi: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=-323857927

Puur- või salvkaevu rajamise soovi kohta leiab täpsemat informatsiooni Keskkonnaameti lehelt.

Ajalugu

Eestis on põhjavee seiret paljudes kaevudes teostatud juba nõukogude ajast. 1958-st aastast algas kompleksne Eesti territooriumi geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardistamine, mille käigus rajati järgmistel aastakümnetel suur hulk uuringu puurauke. Põhjavee seisundi uurimist alustati Eesti Hüdrogeoloogia Jaamas vastavalt pikaajalisele projektile, mis kinnitati 1960. aastal. 1960-ndatest algavadki meie tänapäevase põhjavee seirevõrgu kõige vanemad andmeread. Seire vaatlusvõrk on olnud läbi ajaloo erineva mahuga – 1961. aastal oli võrgus 215 vaatluskaevu, 1990. aastal 760 vaatluskaevu.

Alates 1990. aastast muutusid põhjaveeseire pidamise alused taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminekuperioodil põhjaveeseire praktiliselt katkes. Veehaarete seiret pidid korraldama vee-ettevõtted, kaevandusveega seotud seiret – kaevandused ja karjäärid ning seiret reostusobjektidel – sellega seotud ettevõtted. Taasiseseisvunud Eesti riiklik seireprogramm toimub alates 1995-ndast aastast, mis on tänasel kujul aset leidva põhjavee seire alguseks. Põhjavee seiret on mõjutanud nii Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi (VRD), kui põhjavee direktiivi üle võtmine, millega algatati Eestis põhjaveekogumite moodustamise protsess (esimesed põhjaveekogumid kinnitati 2004. aastal, viimati uuendatud 2019. aastal). Raamdirektiivi kohaselt peab seire andma ülevaate kõikide põhjaveekogumite kohta igas Eesti valgala piirkonnas. VRD kohane Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika töötati välja 2013. aastal (täiendati 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt) ning selle põhjal hinnatakse iga 6 aasta tagant põhjaveekogumite seisundeid (2014 ja 2020). Seoses Euroopa Liidu nitraadidirektiivi üle võtmisega on Eestis põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded ja piirkonnas teostatakse alates 1995. aastast nitraaditundliku ala (NTA) seiret.

Põhjaveekogumite seire aruanne

2020. aasta põhjaveekogumite seire aruanne on leitav siit.

Seiretöö teostamise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud Keskkonnaseire infosüsteemis (KESE). Põhjaveekogumite seire raames teostatakse kõikidel põhjaveekogumitel koguselist ja keemilist seiret. Põhjaveekogumite seire raames teostatakse igal aastal kõikidel põhjaveekogumitel koguselist ja keemilist seiret. Koguselises seires on 257 puurkaevu, millest mõõdetakse automaatanduritega või käsitsi regulaarselt veetaset. Keemilises seires on 241 puurkaevu, kust suvekuude jooksul võetakse veeproov põhjavee üldkeemiliste näitajate määramiseks ja vastavalt rotatsioonile analüüsitakse ka ohtlikke aineid. Neist 23 seirejaama kuuluvad NTA seiresse ning nende andmed on analüüsitud NTA töö raames. Seoses eriolukorraga ja osade kaevude asendamisega teostati veetaseme mõõtmisi 253 seirekaevus ja veeproove võeti 240 seirekaevust.

2020. aasta kujunes sademete poolest pikaajalise keskmisega võrdseks, Eesti keskmine sajusumma oli 99% normist. Seetõttu olid ilmastikutingimused looduslähedastes tingimustes olevate veekihtide põhjaveele põhjaveevaru täienemiseks soodsad. Maapinnalähedastele Kvaternaari põhjaveekogumitele tähendas kuiv suvi veetaseme suuremat alanemist. Olulisemad saasteained põhjavees on kloriid, sulfaat, pestitsiidid, naftasaadused, 1-aluselised fenoolid, benseen ja PAHid. Nitraatiooni sisaldused jäävad põhjaveekogumite seires enamikes põhjaveekogumites alla kehtestatud piirväärtuse. 2020. aastal oli tähelepanuväärne see, et taimekaitsevahend glüfosaat oli ületatud seirekaevus nr 2119, mis avab sügavat Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit. 2020. aastal leiti kõrgeid üle künnisearvu baariumi sisaldusi Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi kogumitest, mida varem pole uuritud.

Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Eestis on endiselt enamikes piirkondades hea ja stabiilne. Hoolikalt tuleb ka edaspidi jälgida suuremat veevõtu mõju ranniku- ja kaevanduspiirkondades ja ohtlike ainete sisaldusi Ida-Virumaal ja maapinnalähedastes põhjaveekihtides. Edasiste põhjaveekogumite seire üheks eesmärgiks on fookusesse võtta põhjavee- ja pinnaveekogumite omavahelise sõltuvuse parem välja selgitamine. Samuti seirega usaldusväärsema sisendi andmine põhjavee hea seisundi tagamiseks.

Nitraaditundliku ala seire aruanded leiab KESE infosüsteemist.

Põhjavesi on Eestis peamine joogiveeks kasutatav mageveeallikas. Meil on põhjavesi kättesaadav peaaegu kõikjal, kuid sageli võib see oma looduslike omaduste või inimtegevusest mõjutatuse tõttu vajada mõningast töötlemist, et tagada tervisele ohutu ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.

2020. aastal hindas Eesti Geoloogiateenistus kõigi 31 põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi. Võrreldes eelmise hinnangu perioodiga 2014. aastal vähendati põhjaveekogumite arvu, täiendati metoodikat ning kasutati rohkem põhjavee ja pinnavee omavahelise sõltuvuse infot. Hinnangu tulemusena osutus 8 põhjaveekogumit halba seisundisse (Kambriumi–Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida-Viru, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini, Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu, Siluri–Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kvaternaari Vasavere ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogum). Lisaks hinnati 6 põhjaveekogumit heasse, kuid ohustatud seisundisse. Kokkuvõttes on hinnangu kohaselt Eestis 74% põhjaveekogumitest heas keemilises ja 94% kogumitest heas koguselises seisundis. Täpsemalt saab põhjavee seisundi kohta lugeda siit:

Antud töö rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt.

Põhjaveevaru on vee kogus, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.

Põhjaveevaru tuleb piirkonnas hinnata juhul, kui veehaardest võetav põhjaveekogus ületab ööpäevas 500 m3. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon. Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kinnitatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Lisaks esitatakse aruandes kinnitatud põhjaveeveevarud, -veevõtt ja –veevõtu muutused maakondade ning põhjaveekogumite piires.

Kinnitatud põhjaveevaru 2020. aastal

31.12.2020 seisuga oli kinnitatud põhjaveevaru 350 265 m3/d, millest joogi-olmeveevaru osa moodustas 349 625 m3/d ning mineraalveevaru osa oli 640 m3/d. Kinnitatud põhjaveevarudest oli kasutuses 78 406 m3/d. Seega kasutati põhjavett 2020. aastal 22% kogu kinnitatud põhjaveevarudest.

Põhjaveevõtt Eestis 2020. aastal

2020. aastal oli kogu riigi põhjaveevõtt 607 425 m3/d, mida oli 20 211 m3/d võrra vähem kui 2019. aastal. Ligikaudu 80% kogu riigi põhjaveevõtust moodustab kaevandusest ja karjääridest ärajuhitud vesi (482 952 m3/d). Joogi ja -olmevee osa oli 124 400 m3/d ning mineraalvett pumbati  73 m3/d.

Kaevandused ja karjäärid

2020. aastal vähenes Eesti kaevandustest ja karjääridest ärajuhitava vee kogus võrreldes aastatagusega 4% (21 567 m3/d vähem, kui 2019. aastal). Oluline on märkida, et põhjaveevõtt vähenes nii Ida-Virumaa kaevandustes kui ka kaevandustes mujal Eestis. Kokku juhiti 2020. aastal kõigist Eesti kaevandustest ja karjääridest põhjavett ära 176 276 890 m3, mis teeb keskmiselt 482 940 m3/d.

Kokkuvõtteks

2020. aasta andmetele põhinedes võib kokkuvõtvalt järeldada, et põhjavee tarbimine põhjavee kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna põhjaveemaardlate kinnitatud varud on suuremad kui joogi-, olmevee- ja mineraalveevõtt nende varude piires. Samuti võib positiivseks muutuseks pidada kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava põhjavee koguse vähenemist. 

Kasutatud lühendid:
m3/d – kuupmeetrit ööpäevas
 

Viimati uuendatud 15.09.2021