Pinnavesi

Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat magedat ja soolast vett (välja arvatud põhjavesi) veekogudes ning tahkes olekus vett (liustikud jm). Pinnaveekogud on voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveekogud (järved, tiigid) ning meri.

Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveteks (järved, tiigid). Keskkonnaregisti andmetel on Eestis 233 jõge, 980 oja, 1090 kraavi ning 1535 looduslikku järve.

Laine päikeseloojangu taustal

    Vaata lisaks:

    Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:

    Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele moodustatud veekogumite ning vesikondade kaardikihid

    Kaardikihid on toodud vesikondade kaupa, jõgede ja järvede kogumid lisaks Eesti
    siseselt kasutatavatate alamvesikondade kaupa:

    Järvekogumid

    Mapinfo

    ESRI

    Jõekogumid

    Mapinfo

    ESRI

    Rannikumerekogumid

    Mapinfo

    ESRI

    Põhjaveekogumid

    Mapinfo

    ESRI

    Vesikonnad ja alamvesikonnad

    Lisainfot Veepoliitika Raamdirektiivi kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

    Pinnaveekogumid on moodustatud  vastavalt määrusele nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Määrusega kehtestatakse vooluveekogude, seisuveekogude ja rannikuvees eristatud pinnaveekogumite nimekiri, eristatud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundiklassi või ökoloogilise potentsiaali seisundiklassi kvaliteedinäitajate väärtused, pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundiklassi ning territoriaalmere keemilise seisundiklassi määramise kord, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude elustiku kaitseks vajalikud vee kvaliteedinäitajate väärtused ja hea seisundi kirjeldus,

    Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744, sh 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.

    Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit 5-astmelises skaalas:

    • väga hea – inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või on need tühised;
    • hea – inimtegevusest tulenevad muutused bioloogiliste näitajate osas on väiksed, veekogu hüdromorfoloogilisi omadusi pole muudetud nii, et see mõjutaks elustikku, vooluveekogu on tõkestamata;
    • kesine – inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi;
    • halb – bioloogilised näitajad erinevad tugevasti tüübi referentstingimustest, suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub;
    • väga halb – bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub.

    Veekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse 5 kvaliteedielemendi alusel: fütoplankton (seisu- ja rannikuveekogumites), suurtaimed ja/või põhjataimestik või põhjaelulised ränivetikad, suurselgrootud põhjaloomad, kalastik ning füüsikalis-keemilised üldtingimused (voolu- ja seisuveekogumites).

    Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas:

    • hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus;
    • halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi.

    Pinnaveekogumite hindamise metoodika ja kvaliteediklasside piirid on toodud määruses nr 19.

    Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot.

    Vaata lisaks:

    Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks  kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

    Alates 2020. aastast esitab vee- ja kompleksloa omaja veekasutuse aastaaruande infosüsteemis KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/.
    KOTKAS kasutajatugi: tel: 662 5999 e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee.

    Aruandlusega laekunud andmete põhjal koostab Keskkonnaagentuur veevõtu, -kasutuse ja heitvee reostuskoormuse kohta igal aastal koondülevaate, mis on leitav siit.

      Lisaks:

      • Heitveeanalüüside infosüsteem HEIAN – heitvee ja suublate riikliku kontrollseire tulemuste arhiiv, sisselogimiseks vajalikud Eelise kasutajatunnused. Heiani kasutusõiguse saab küsida KAURi andmehaldusosakonnast (Triin.Trautmann@envir.ee). HEIANis on andmed kuni aastani 2018, edasised andmed on sisestatud infosüsteemi KOTKAS.

      Interreg projektiga GURINIMAS, mille eesmärk on hinnata kvantitatiivselt bioloogiliselt omastatava (reaktiivse) lämmastiku (Nr) voogusid majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning piiriülest lämmastiku importi ja eksporti, rakendades materjali- ja ainevoo analüüsi metoodikat kogu riigi tasandil. Loe täpsemalt bioloogiliselt omastatava lämmastiku bilanssi kohta siit.

      Projekti muu taustinfo: https://www.envir.ee/en/est-lat-project-gurinimas

      Arvutatud on jõgede hinnagulised seirepõhised ärakande koormused kõigis hüdrokeemia seirejaamade lävendites alates üheksakümnendatest. Kasutatud on riikliku seire andmeid ja arvutused on läbi viidud EstModel mudeliga. Täpsemate küsimuste korral palun pöörduge andmehaldusosakonna peaspetsialisti Kristi Uudeberg poole (kristi.uudeberg@envir.ee).

      Viimati uuendatud 07.10.2021