Meri

Eesti jurisdiktsiooni alla jääva mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse (joonis 1). Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri.

Õrn Läänemere ökosüsteem sõltub mitte ainult looduslikest teguritest, vaid peab toime tulema ka mere valgala asustava inimkonnaga, kelle tegevused otseselt või kaudselt mõjutavad merd. Tuleb arvestada, et Läänemeri on poolsuletud aeglase veevahetusega meri ja selle taastumisvõime on seetõttu suhteliselt piiratud. Seepärast tehakse Läänemere seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Eesti mere keskkonnakaitse poliitikat kavandab ja viib ellu Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaagentuuri ülesandeks on tagada usaldusväärne ja kvaliteetne andmestik, korraldades mereseiret, anda hinnanguid merekeskkonna seisundile ja analüüsida riiklike tegevus-, arengu- ja korralduskavade täitmise mõju keskkonnaseisundile ning tagada välislepingutest ning riigisisestest õigusaktidest tulenevate keskkonnaseisundi seire kohustuste täitmist.

Eesti mereala jaotus
Eesti mereala jaotus.

Mõisted

Vastavalt merealapiiride seadusele (RT 1993, 14, 217) on Eesti mereala jagatud sisemereksterritoriaalmereks ja majandusvööndiks. EL veepoliitika raamdirektiivist tulenevalt on kasutusel mõiste rannikuvesi, s.o. rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvee laiust (veeseadus § 2 p 29).

  • Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel
  • Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte
  • Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili
  • Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega

Vaata lisaks:

Keskkonnaseire on keskkonnaseire seaduse kohaselt keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist.

Mereseire on üks kaheteistkümnest riikliku keskkonnaseire  allprogrammist. Selleks, et saada ülevaade riigi merekeskkonna seisundist ja selle pikaajalistest muutustest ja täita teisi õigusaktidest tulenevaid eesmärke, on mereseire jagatud järgmisteks tegevusteks:

  • rannikumere seire (ökoloogilise seisundi ülevaateseire1 ja võõrliikide seire);
  • avamere seire (avamere sesoonne seire ja Ferrybox seire2);
  • merekeskkonna ohtlike ainete seire (keemilise seisundi ülevaateseire3);
  • mere kaugseire;
  • rannikumere ja mererannikute hüdromorfoloogiline seire.

Tuginedes riikliku mereseire andmetele hinnatakse merekeskkonna seisundit, kujundatakse veepoliitikat, langetatakse otsuseid ja tehakse prognoose.

Seireandmed edastatakse iga-aastaselt Euroopa Keskkonnaametile (EEA, European Environmental Agency) ja Helsingi Komisjonile (HELCOM, Helsinki Commission). Andmed Euroopa Keskkonnaametile edastatakse läbi andmete keskse hoiukoha EIONET’i (European Environment Information and Observation Network). Veeinformatsiooni süsteemi (WISE) alt on leitavad edastatud mereandmed - WISE-2 (rannikumere bioloogia andmed), WISE-6 (merevee kvaliteet). HELCOM-ile edastatakse andmeid läbi ICES (The International Council for the Exploration of the Sea) mereandmete portaali ICES Marine Data Portal.  

Raporteeritud andmete põhjal antakse välja pidevalt EEA ja HELCOM (analüüsi)raporteid, mis võimaldavad saada koondülevaadet merekeskkonna seisukorrast lokaalsel ja regionaalsel tasandil.

Loe täpsemalt:

Loe lisaks:

1 Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund näitab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti. Pinnaveekogumi (sh rannikuveekogumi) ökoloogiline seisundiklass määratakse seda kogumit iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ning bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide järgi.

2 Hüdroloogilised pidevmõõtmised parvlaevalt kasutades sellele paigaldatud seireaparatuuri.

3 Pinnaveekogumi keemiline seisund näitab ohtlike ainete ja muude saasteainete sisaldust pinnavees. Pinnaveekogumi või territoriaalvee keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi – hea (pinnaveekogumi mitte ühegi keemilise kvaliteedinäitaja väärtus ei ületa «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnorme) ja halb (ühe või mitme pinnaveekogumi keemilise kvaliteedinäitaja väärtus ületab «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnorme).

Pinnaveekogumid on moodustatud  vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“.

Joonis 1. Keskkonnaministri määrusega 44 kehtestatud rannikuvee tüübid ja veekogumid, mille seisundiklass tuleb määrata (seisuga 22.06.2018)

Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielementidele. Koondseisund koosneb kahest osast – ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE).

Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub).

Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi.

Joonis 2. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi kaart 2017. aasta seireandmete põhjal

Joonis 3. Rannikuveekogumite koondseisundi kaart 2017. aasta seireandmete põhjal

2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2008/56/EÜ ehk EL merestrateegia Raamdirektiiv (MSRD), sätestab EL liikmesriikidele kohustuse säilitada või saavutada oma merealade hea keskkonnaseisund (edaspidi HKS) aastaks 2020. EL liikmesriigid on kohustatud läbi viima rida tegevusi merestrateegia välja töötamiseks asjaomases merepiirkonnas.

Merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.

Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatakse Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise teemaaruanded ja koondaruanne, mis annab ülevaate seisundi hetkeolukorrast ja merd mõjutavatest surveteguritest.

Keskkonnaagentuur vastab aruannete ja sellega seotud metaandmete edastamise eest Euroopa Komisjonile läbi andmete keskse hoiukoha EIONET’i (European Environment Information and Observation Network).

Loe täpsemalt:

Alates 2016. aastast on kasutuses uus riikliku keskkonnaseire programmi ja sellega seotud projektide käigus kogutud seireandmete kogumise ja avalikustamise andmekogu KESE. Lisaks riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutud andmetele lisatakse KESEsse ka riiklikku seiret toetavate ja asjakohaste uuringute ja projektide andmed ja aruanded. KESEsse kantud seiretulemustega on võimalik tutvuda igaühel (seirehuvilise roll) kasutades ID kaarti või mobiili-ID-d.

Infot Keskkonnaagentuuri käimasolevate ja lõppenud projektide kohta leiab meie kodulehelt.

Infot Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud mere ja mere kasutusega seotud projektide kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Mereseire andmete ja aruannete osas saab lisainfot Keskkonnaagentuuri merespetsialistilt:

Anastasiia Kovtun-Kante (Anastasiia.Kovtun-Kante@envir.ee)

Viimati uuendatud 28.06.2021